"Asjade Internet" imbub varsti igasugustesse asjadesse, kasvõi salatikarpidesse

Kui aastaid tagasi oli moesõnaks pilv, siis nüüd paistab pilevde vahelt uus buzzword - asjade Internet ehk Internet of Things (IoT). See, et mobiilid, külmkapid, mikrolaineahjud omale IP aadressi saavad, on juba tavaline ja läbikorrutatud teema (ehkki pole veel massidesse jõudnud). See aga, et "pehme" elektroonika hakkab imbuma no näiteks kasvõi poes müüdava piima või vortsi pakendisse või ütleb netiühendusega masinale, kui kaua sees olevat toitu kõlbab süüa, see on nüüd järgmine uus suur asi.

ja seda suurt asja ajavad suure hooga norrakad. Nende firma Thinfilm töötab välja trükitavat elektroonikat, mis omab ka lihtsat vedelkristallnäitu ja suudab NFC abil edastada lühi-infot, mille edastamiseks see väljatrükk on mõeldud.

Seega pole Thinfilmiga varustatud salatikarp näiteks küll 3G või WiFi võimekusega, aga kui asetada pakendi lähedale NFC-võimekusega nutitelefon, siis saab toote ajaloo kohta nii mõndagi teada. Väikesel tablool võib kuvada näiteks toote temperatuuri või liinilt tulemise aega või aega säilimisaja lõpuni (soojemas see näiteks lüheneb kiiremini).

Thinfilmi elektroonika valmib samal põhimõttel, nagu trükitakse tindiprinteriga paberile, ainult selle vahega, et tint ongi trükkplaadi rajad. Ja muud komponendid lisatakse siis ka. Tulemuseks on ainduv, kerge ja õhuke kleepsusarnane elektroonika, mille võib kleepida suvalisele pakendile või asja külge. Osa neist sisaldavad e-inki ekraani, kuhu kuvatsakse vajaminevat infot ja teistel võib olla ka eraldi väike LCD-ekraan.

Selline asjademaailm tähendab, et NFC-võimekusega külmkapp saab teada, mis sinna sisse on pandud, mida sellega teha tuleb, kui kaua säilib ja millal vaja midagi ära visata või ära teha. Nii näiteks kui jõuad õhtul koju ja viskad kanafilee tavalisse külma, küsib külmkapp hilisõhtul üle, et kuule, seekord jäi kanafilee tegemata, äkki tõstad sügavkülma ümber? Sest muidu järgmisel õhtul äkki enam ei kõlba...

Meditsiinis on ka asjade Internetil oma oluline roll. Nii näiteks saab ravimikarpidele "kleepida" elektroonika, mis annab teada, millal rohtu võtta ja kui patsient pole võtnud, hoiatab ka arsti.

Masstootmiseks tehtav Thinfilmi elektroonika võib maksma minna 2-5 USA senti tükk. Eritellimused on muidugi kümneid, kui mitte sadu kordi kallimad.

FOTO JA VIDEO: THINFILM

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.