Ettevaatust, sinu Youtube´i video reklaamiraha võib netipätt hoopis oma tasku pista!

Paljud Youtube´i postitavad inimesed ei teagi, et nad võivad selle eest Google´ilt ka reklaamiraha saada. Paljud teenivad aga netis reklaamiraha oma populaarsete videote eest ja neid nimetatakse juutuuberiteks. Kuid on veel üks seltskond - copyrighterid, kes märgistavad populaarseid kassivideoid või lihtsalt tuntud vaatamisväärsustest tehtud amatöörklippe ja väidavad nende autoriõiguse endale kuuluvat. Tavakasutaja ei pruugi sellest teada saadagi, sest Youtube jätkab nende videote näitamist, kuid sinna juurde näidatavate reklaamide eest läheb raha hoopis kellegi teise arvele.

Nad teevad seda jälle: India tootja lubab "täitsa korralikku" 13-eurost nutitelefoni

Kaks kuud tagasi selgus, et India kahtlaselt odav neljadollarine nutitelefon Freedom 251 osutus lihtsaks Ponzi skeemiks. Hindud ei jäta - küll on valitsusega koostöös lubatud üliodavad sülereid, küll tahvleid, nüüd aga lausa ligi 12-eurost uut superodavat telefoni - Docoss X1.

Docoss X1 maksab 888 india ruupiat (ca 13,3 dollarit või 11,7 eurot) ning selle raha eest saab 4-tollise IPS ekraaniga, 1 GB operatiivmälu, 0,3 MP esi- ja 2 MP tagakaamera, kahe SIM-i, 3G ja WiFiga, microSD kaardipesa ning 1300 mAh akuga odavtelefoni. Android 4.4-ga varustatud telefon oleks pärit nagu aastate tagant, 4 GB sisemist välkmälu on samuti vägagi vähevõitu.

Õppevideo: kuidas häkkida elektrivõrku

Üks meie mugava tsivilisatsiooni alustalasid on eluliselt tähtsad võrgud - elektrivõrgud, veevarustus, kommunikatsioon... kõiki neid süsteeme juhivad arvutid. Neisse aga on ikka aeg-ajalt sisse häkitud. Häkkerite grupp RedTeam sai loa kolme päeva jooksul sisse murda elutähtsasse elektrivõrku. See õnnestus kui mitte just mängleva kergusega, siis ootamatult lihtsalt kindlasti.

Hiina ime ehk odavate virtuaalprillide test: hoia aspiriin käepärast ja kiiver ei teeks ka paha

Nädal ootamist ja juba saabusidki Hiinast AM.ee testimislauale Shineconi “vaese mehe” VR prillid. Tundub, et Omniva otselennuk Hiinasse polegi aprillinali. Need odavad prillid töötavad põhimõtteliselt samamoodi nagu Google Cardboard: võtad oma (Androidiga) mobiili, paned selle vastavasse sahtlisse, kuhu on suunatud kaks okulari ja vaatad poolitatud ekraanilt kolmemõõtmelist, pead pöörates suunda muutvat pilti. Just samamoodi, nagu oleksid ise pildi sees.

Uuring: saladuste Internetti postitamine hukutab abielusid ja lõpetab karjääre

On teada tõsiasi, et suurtel kiirustel avalikku Internetti saladuste postitamine ei lõpe hästi. Paremal juhul toob see kaasa suure häbi, halvemal juhul purunenud suhted ja kaotatud töökoha.

Kaspersky Lab viis läbi uuringu selle kohta, kuidas inimesed netis oma privaatse infoga ümber käivad. Selgus, et isiklikke asju jagatakse Internetis endiselt väga järelemõtlematult. 28% inimestest jagab konfidentsiaalset informatsiooni juhuslikult või kogemata, 16% aga avaldab oma saladusi lausa tahtlikult vaatamata tõsiasjale, et info vahetamine online´is võib maksta neile suhted või töö.

Bitwalking ehk kõndimise eest raha teenimise äpp ärkas korraks talveunest

Eelmise aasta lõpus kirjutasime meiegi sensatsioonilisest mobiiliäpist "Bitwalking", mis lubas hakata raha maksma mobiiliomanikele selle eest, kui nad kõnnivad. "Kõnnitasu" oli 1 dollar iga 10 000 sammu kohta. Siis saabus pikk vaikus. Nüüd saadeti liitumise ootejärjekorras olijaile teade, et midagi on toimumas. Mis täpselt, sellest aga kiri veel ei räägi.

Synology soovitab: kuidas kaitsta krüptoviiruse eest oma võrgusalvestusseadet

Krüptoviirus on vastik nuhtlus ka neile, kes hoiavad asju turvalises võrguserveris RAID-iga kaitstud kõvaketastel. Kui krüptorviirus möllab, siis kirjutab see üle ka võrguketastel asuvad failid, krüoteerides need ära ja käisdes lahtitegemise eest lunaraha. Ning kui ettenägelik kasutaja on teinud automaatse varunduse, siis ühel hetkel kirjutatakse üle ka tema eemal asuvad kaitstud varundusfailid, sest arvutis on krüptoiirus asunud kõiki olulisi faile üle krüpteerima ja need varundatakse ka arhiivi. Mida siis teha? Võrgusalvestusseadmete tootja Synology annab nõu, kuidas selliste pahalaste vastu saab ja mida tuleks teha oma andmete kaitsmiseks.