Printerid

(Arvutimaailm 12/09)

? Printerit valides on küll selgelt nähtavaid tehnilisi andmeid nagu hind, suurus ja punktitihedus võimalik enne poodi minekut kõrvutada, kuid kuidas teha lõplik otsus ja mida veel vaja teada oleks?

! Printeriostu tehes maksab kaasa võtta testfail ja seesama pilt igal pool välja trükkida. Saab ülevaate nii kiirusest, kvaliteedist kui ka kasutusmugavusest.

Printeri ost ei ole raketiteadus, kuid samas tasuks selgeks teha, millist seadet täpselt vaja on, et kulutused kiirelt üle pea ei kasvaks ega seade liiga nõrgaks ei jääks.

HP pakub uut äriprintimise infrastruktuuri, mis lihtsustab printimisteenuste tarbimist, vabastades ettevõtted igapäevasest printimistööde haldamise vajadusest, printeripargi toimimise monitooringust ja tarvikute haldamisest.

Uus infrastruktuur võimaldab HP edasimüüjatest partneritel teha lõpptarbijatele turu vajadustest lähtuvaid lepingulisi pakkumisi, milleks on  kolm programmi: Channel-led Pay-per-Usage (CLPPU), Smart Printing Service (SPS) ja Pay-For-Print (PFP):

90 protsenti firmadest ei monitoori printimiskulusid, kuid samas kulutavad maailma ettevõtted kuus protsenti aastatulust printimisele ja digitaalsele pildindusele, mis mõnedel puhkudel ületab  kahekordselt firmade IT-eelarve, teatas HP.

Jean-Pierre Le Calvez HP-st tõi esile, et iga printimisele kuluva dollariga kaasneb üheksa dollarit haldamiskulu, millest 90 protsenti ei ole üldse seotud seadmetega.

Kokku on ettevõtete printimise ja digitaalse pildinduse globaalne turumaht 121 miljardit USA dollarit, millest 57 miljardit on riistvara ja tarvikute osa.

Ootamatult on HP tulnud välja pressiteatega, mis ei tutvusta mõnd uut toodet, vaid räägib värvipsühholoogiast. Inimesed reageerivad positiivsemalt rohelisega kirjutatule, samas kui punane tekitab kõige vastakamaid arvamusi, näitab HP ulatuslik rahvusvaheline uuring.

HP tõi välja veebiühendusega koduprinteri HP Photosmart Premium with TouchSmart Web. Koos HP TouchSmart tehnoloogiaga saab printida otse veebist, vajamata selleks arvutit.

Kus selliseid vaja võiks minna? Ilmselt nendel kasutajatel, kes arvutit kardavad. Kuid ka meediaettevõtetel oleks kasulik näiteks ajalehelugejatele pakkuda tasuta veebiprinterit, mis ajalehe ise välja trükib - tuleb odavam, kui kojukanne. Kuid tavaliselt on sellised projektid jäänud seisma klientide puuduse taha - need, kes arvutit ei julge kasutada, ei julge ka (keerulist) printerit näppima hakata.

(Arvutimaailm, 03/2007)

Selleks, et printeri tarvikuvahetusest õigel ajal teada saada, probleeme ennetada ja töid õigesse seadmesse suunata, ei pea mööda ruume ringi lippama. Tugitoolist juhitavad printerid töötavad printerihalduslahendustega, mida pakuvad enamik suuremaid printeritootjaid.

Kuid mitte ainult seisakuid ei aita printerihalduslahendus ära hoida. Hewlett-Packardi andmetel on 23% kõikidest IT-helpdeski kõnedest seotud printeriprobleemidega. Haldustarkvaraga aga peaksid printimisega seotud IT-kulutused vähenema 10-30% IT-lahenduste ja konsultatsioonifirma James Toweri andmetel. Kulude hulka arvatakse riistvara ost, hooldus, tarvikud, kasutuskulud (uuendused, koolitus, võrguhooldus jne).

Kõige suuremad kulud üldse on ettevõttes tavaliselt tööseisakud. Tegelikult ei kujuta paljud ettevõtted enam ettegi, et mõni tööseisak võiks tekkida. Kui aga printer ütleb üles, tooner või paber saab otsa või mõni rike paneb masina üldse seisma, kipub sellele järgnema kas varem või hiljem ka muu töö seiskuma.
Millest siis alustada selle koleda olukorra vältimisel?
Alustame printerite paigutusest.