Aastane test



Nokia Lumia 635
Nokia Microsofti omanduses - kuidas aasta möödub?

Testitud: Nokia Lumia 800

Testitud: HTC HD2

Testitud: LG Arena

Tahvelarvutid

Tahvelarvutite uus tulemine - nüüd leiab kõik tahvlitest rääkivad lood omaette sektsioonist. Aadress on lihtne: am.ee/tahvelarvutid.

Androidiblog

Android tuleb Eestisse
21. juulil 2009 kukkus Arvutimaailma testimislauale valge Android-telefon - HTC Magic. Sellest ajast hakkame Androidiblogi pidama - kas Google´i üleshaibitud telefonide opsüsteem on siis nii hea või ei ole?

Vt ka seadmete edetabelit.

Turvalisus

Turvateemad on nüüd esindatud omaette rubriigis. Seda saab ka eraldi RSSilt jälgida.

Hiina ime

Hiinast saab tellida olematu hinnaga igasuguseid imevidinaid. Just see blogi siin ongi koht, kus nendest kogemustest räägitakse. Veel...

Lahendused

DHL tegi selle ära: Norras viiaksegi pakk kohale drooniga

Kui Amazon ja teised on rääkinud võimalusest drooniga pakke kohale toimetada, siis DHL tegigi selle nüüd ära. Mitte küll igale aadressile ja igal pool, aga ühte kindlasse kohta droon nüüd lendabki.

DHL-i pakikopter toimetas edukalt Põhjameres maismaast 12 kilomeetri kaugusel asuvale Juisti saarele saadetise. Pärast edukat katsetust alustas DHL Parcel regulaarlende mandri ja eraldatud saare vahel.

Eesti ja Soome plaanivad üle minna reaalajas majandusele

Kui veel mõni aeg tagasi käisid ka ülekanded päevi (või kuid) ning analüüse tehti mõnikord veelgi hiljem, siis nüüd saab hakata majandama riikide vahel varsti reaalajas. Vähemalt nii usuvad Soome Tehnoloogiatööstuse Liit (FFTI) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), kes allkirjastasid digitaalselt kokkuleppe piiriülese reaalajas majanduse (ingl. k Real-Time Economy) arendamiseks.

Soome-Eesti ettevõtete ja klastrite konsortsium hakkab analüüsima reaalajas toimuva majanduse võimalikku mõju, selle IT-arhitektuuri ja õiguslikku raamistikku. Lisaks sellele käivitatakse riikidevahelised pilootprojektid.

VIDEO: Nixie - kantav droon ehk lendav käekell

On see nüüd droonimaailma Minox? Käekell-droon pakub kindlasti midagi, mis avab kantavate seadmete ajastus täiesi uue epohhi. Kui ikka see seade tootmisküpseks jõuab.

Samas on lootust, et saab, sest ega see kantav droon tehnoloogiliselt midagi üle mõistuse keerulist polegi. Tegemist on painduva multikopteriga, mida "vabal ajal" saab kanda randmel nagu käekella. Kui natuke edasi disainida, võibki kopterile kella sihverplaadi ka peale teha. Tasub aga anda käsklus iseend filmida või pildistada ja juba lendabki kell käe pealt minema ning asub teenistuskohustusi täitma. Muidugi oskab see ka peremeest jälitada, näiteks sõita kaasa matkal või filmida mägironimisel.

Iga kolmas Eesti kaupmees peab e-poodi

Kumb on lihtsam, kas ehitada pood betoonist, kivist ja puidust või regoistreerida domeen ja hakata ajama e-äri?

Loomulikult on lihtsam valmis saada e-pood. Kolmandik Eesti kaupmeestest ongi e-ärile ka hoo sisse lükanud, ehkki e-riigis võiks see näitaja olla veelgi kõrgem.

Swedbanki kaupmeeste küsitlusest selgub, et seni vaid üksikutes kaubandusvaldkondades tugevalt arenenud e-kauplemine on tänavu tõusnud peaaegu iseenesestmõistetavaks lahenduseks kõigis kaubandussektorites. Konkurentsis püsimiseks tuleb e-kauplustel kõvasti pingutada kiirete tarneaegade ja kauba kohaletoimetamise mugavuse nimel. Sama trendi näitas ka uuringufirma GfK hiljutine uuring.

Ajakiri Aplaus: Glen Pilvre - puhta heli fännist kõlakujundaja

 

Digimaailm on vallutanud ka kõrgekvaliteedilise heli maailma. Digitaalne kõlakujundus on juba aastaid (või isegi aastakümneid) kasutusel. Üks selle ala suurimatest proffidest Eestis Glen Pilvre, kes on ka kogenud tehnoloogiaajakirjanik, andis kevade poole intervjuu, mida siis masterdaja ehk eesti keeli kõlakujundaja täpsemalt teeb. Lisaks saab nõu, kuidas ise puhast heli nautida.

(kliki ajakirjal ja loe)

Eesti nutikad tänavalaternad lähevad valgustama Aasia suurlinnasid

Viimasel ajal puhkenud vaidlusse igasuguste startuppide mõttekuse teemal sekkub hästi nutikate  tänavavalgustuslahenduste arendamisega tegelev Eesti ettevõte Cityntel, sõlmides koostöölepingu Kuala Lumpuri ja Putrajaya linnadega Malaisias. Seega pole tegemist niisama inkubaatoris soojeneva äriinglite raha põletajaga. Kokkuleppe alusel viiakse linnades läbi uudsete LED-tehnoloogiaga tänavavalgustuslampide ja haldussüsteemide katsetused ning tarnitakse täismahus targad tänavavalgustussüsteemid.

„Tegutseme Tallinna Teaduspargis Tehnopol ning parki külastavate äridelegatsioonide kohtumisel õnnestus meil luua edukas kontakt Kuala Lumpuri ja Putrajaya omavalitsuse juhtidega," kommenteeris koostööd Citynteli tegevjuht Alar Võrk. "Mõlemal linnal on targa linna arendamisel ambitsioonikad plaanid. Putrajaya linn soovib näiteks 2025. aastaks muutuda energianeutraalseks. Citynteli lahendused sobisid eesmärkide saavutamiseks ideaalselt.“

VIDEO: droon lendab ise ja kaardistab, pärast vaja vaid arvutist vaadata

Droonidest oleme me ka varem kirjutanud ja ikka on olnud üheks põhiküsimuseks drooniga lendamine ja selle juhtimine. Tundub, et tuleviku eduka spetsialisti oskuste hulka peab kuuluma ka osav droonijuhtimine FPV-süsteemiga. Aga mitte alati.

Nii nagu tulevad isesõitvad autod, nii on olemas ka iselendavad droonid, mis täidavad edukalt etteantud missiooni. pead vaid olema osav arvutikasutaja ja oma soovi droonile täpselt selgeks tegema.

Uus hädaabilahendus: helistaja suunas kihutab kiireim meeskond juba enne kõne lõppu

Abi saabumine ei tohi enam tänu uudsele tehnoloogialahendusele takerduda selliste pisiasjade taha nagu asukoha täpsustamine ja kohalejõudmiseks õige tee valimine. Tulevikus läheb aga kogu hädaaabi, politsei, kiirabi ühisele numbrile 112. Ühiselt jagatakse ka geoinfosüsteemi, mis aitab abi võimalikult kiiresti vajajani toimetada.

Praeguseks on Eesti-Šveitsi ühistööna valminud projekt maksumusega 1,5 miljonit eurot, millest 85% rahastas Šveits. Kaardil on näha pääste- ja kiirabiautod, kuid tulevikus ka politseimasinad. 102 põhiautot, operatiivkorrapidajate juhtimisautod 25 tk ja 5 demineerimissõidukit. 83 autol on peal uus süsteem, mis annab teada, milline on õnnetus- või sündmuspaigale lähim operatiivauto.

Sotsiaalsed robotid - varsti sinu kodus

Jaapanis hakatakse vanurite hoolduskeskustesse aina enam suhtlemisroboteid paigutama. Eks varsti levib see ka nooremate inimeste sekka. Näiteks keskklassi perre. Poolteist miljonit dollarit Indiegogo keskkonnas stardiraha kogunud Jibo on üks neist robotitest, mis ei vasta masinlikult küsimustele, vaid üritavad olla ka sotsiaalsed. Jibo on lisaks loodud universaalseks pereabiliseks.

Jälle üks vidin juures? Jah. Kui perre on vaja veel üht suhtlevat ja lahket pereliiget, siis Jibo ilmselt sobib. Kes aga on igasugustest lisavidinatest tüdinud, sellele oleks järjekordse vidina teke kindlasti liig. Kuid samas võiks see sotsiaalne robot vähendada oluliselt pereliikmete arvuti taga istumise aega - jälle peab arvuti lahti tegema, et pileteid osta, saatekava valida, pildialbumit telekasse saata, e-poest osta? No milleks. Las masinad teevad, saades tavalisest kõnest aru.

Ütle seda otse. Näost näkku. Videokonverentsiga

Olete seda kuulnud? "Ma ei taha sinuga telefoni teel sellest rääkida. Saame kokku, räägime näost näkku."

OK. Teeme seda. AM-i testimistiim tegigi, aga kokku ei viitsinud ikkagi tulla - rääkisime näost näkku UCi2i keskkonna abiga. Odavam oli ka kui kokku üksteise juurde sõitma hakata.

UCi2i imelik nimi tähendab inglise keeles hääldatuna midagi selgemat: ju-sii-ai-to-ai ehk lahtiseletatuna You See Eye to Eye või midagi sellist. Hammas hamba, silm silma vastu. Üle Interneti. Kuid UCi2i pole tavaline järjekordne videokonverentsitarkvara. Seekord on tegemist süsteemiga, mis ühendab silm silma vastu peaaegu misiganes lahendused: olgu teises otsas lihtne videokonverentsi tarkvara, Telepresence süsteem või midagi muud. Erinevad koodekid pannakse kokku ja ühendatakse üheks konverentsikõneks.

IT-alased tööpakkumised

 141 IT-valdkonna tööpakkumist CV Keskuselt.

Arvutimaailma kalender