Kui küsida vanaema või vanaisa käest, kas nad teavad sellist sülearvutit nagu Toshiba, siis kindlasti nad mäletavad. See oli kunagi vastupidava ärisülearvuti sünonüüm, mille noorem põlvkond on praeguseks ehk juba natuke ära unustanud. Sellepärast leiab Dynabooki tootelehtedelt veel meeldetuletuseks ka kirja "Formerly TOSHIBA PC Company", mis ajalugu vahepeal eemal seisnutele natuke seletab. Dynabook on meil kogu aeg olemas olnud, aga vahepeal natuke varju jäänud teiste uute brändide kõrval.

17-tolline sülearvuti on juba iseenesest tohutult suur, kuid Lenovo ThinkBook Plus Gen 3 pakub veel lisaks üle jääval pinnal klaviatuuri kõrval ka tahvlimõüõtu lisaekraani, mis võiks olla rööp-rähkleja unelm.

Lenovo ThinkBook Plus Gen 3 lisaekraan klaviatuuri kõrval on kaheksatolline ja võtab ära pinna, kus tavaliselt asub nii suurte läptoppide numbriklaviatuur. Seda pole enam vaja, sest puuutetundlikule ekraanile võib kuvada mida iganes, kasvõi numbri- ja muud lisaklahvid, äppidest ja lisa-akendest rääkimata.

CES sai läbi, kohapeal käis 40 000 füüsilist külastajat, sealhulgas 1800 ajakirjanikku. Ülejäänud, nii nagu ka Arvutimaailm, kiibitsesid uudisvooge ja otseülekandeid. Üht-teist hakkas silma ka messi lõpupäevadel.

Autotootjaid on tehnoloogiamessil aina rohkem, sealhulgas ka täiesti uusi nimesid selles valdkonnas (näiteks Sony, kes küll hakkab oma elektriautot tootma alles kevadel või veel hiljem). Samas pakuvad autotegijad sellisel üritusel alati midagi uut ka digitehnoloogiates. 

Kui keegi näeb seda uut Panasonicu kestvus-sülearvutit, siis esimene mulje on üsna sama, nagu neil Saaremaa kaluritel, kes leidsid rannalt Poola ülikooli mereuurimisjaama: mis kahtlane aparaat see siis on? Dosimeeter? Ilmajaam? James Bondi salajase ostarbega relv?

Suletuna ei meenuta Panasonic ühestki otsast arvutit. Sellel on sang, paistab mingi ventilaatoriava ja luukidega suletud pordid. 

Näeb välja üsna kahtlane:

Küsisime teilt, Arvutimaailma Youtube´i ja sotsmeedia jälgijatelt, mis on ühe arvuti juures oluline. Küsimustele antud videos vastamegi ning selgitame välja, millistele tingimustele HP Probook G8 vastab: võtame arvuti lahti, vaatame, mis karul kõhus ning proovime, kas mängimiseks kõlbab.

Arvuti ost sõltub suuresti sellest, milleks seda tarvis. Peab see olema suuteline mängima nõudlike arvutimänge, töötlema videot või olema võimalikult kerge ning võimalikult hea aku elueaga?

Ükski sülearvuti pole igavene, aga kui selle tervise eest hoolt kanda, siis võib selle eluiga olla palju pikem, kui vaid garantiiaeg ja mõned aastad lisaks. Kui oled oma töövahendit hästi hoidnud, siis saab selle hiljem uuele ringile saata, kus masin töötab pikki aastaid mõnes koolis, lasterikkas peres või õpilase kodus. Siin on mõned lihtsad nipid, mida teha (ja ka mida mitte teha), et sülearvuti palju-palju aastaid vastu peaks. Ärisülearvutid on tavaliselt küll parema vastupidavusega, kui kodukasutaja seadmed, kuid ka neid võiks hoida korralikult.

Eesti noor insener Artur Sagarov töötas oma magistritöös välja tehnoloogia, mis võimaldab vanadest arvuti trükkplaatidest enne ümbertöötlemist eemaldada väärismetallid ja seda võimalikult väikeste kadudega. Lahendus pälvis tähelepanu mainekal häkatonil ning projekti elluviimise vastu tunneb huvi Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi innovatsioonivõrgustik EIT Raw Materials.