Turvalisus

Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast. [Turvateema RSS]


17% eestlastest lülitavad kahtlase sisu allalaadimiseks arvuti turvalahendused välja

Download. (CC) Maret Hosemann / Pixabay

Kuidas turvaliselt alla laadida? Autoriõigusi ja privaatsust käsitleva portaali Torrent Freak andmetel on piraatfilmide allalaadimiste arv 2018. aastal märkimisväärselt kasvanud ja kasvutrend jätkub ka sel aastal, kuid paljud kasutajad ei kontrolli allikat, kust nad faili leidsid ning lülitavad koguni arvuti turvalahendused välja, kui muud moodi allalaadimine ei õnnestu.

5 nõuannet digitaalse armuelu elamiseks

Foto: (CC) Philpace / Pixabay

Kui oled lugenud Sir Arthur Conan Doyle'i Sherlock Holmesi detektiivilugusid või näinud BBC telesarju, siis on selge, et andekal detektiivil kulub vaid mõni hetk, et mõne inimese kohta üsna palju üksikasju detailide põhjal teada saada. Tänapäeval piisab mõnest sekundist ka inimestele, kes pole sellise kutsealaga seotud — Internetis on võimalik avastada kõike ja uppuda lõputusse infovoogu, mida me avalikult jagame. Me kipume olema liiga avameelsed, milles on teatavad riskid, eriti just isikliku elu paljastamisel.

Advokaadibüroo soovitab: mida teha, et sotsiaalmeedias avaldatud foto pahandusi ei tooks?

Foto: (CC) tookapic / Pixabay

Mida endast ja teistest sotsiaalmeediasse postitada, ilma et pahandusi tuleks? Meedia ja sotsiaalmeedia ajastul võib juhuslik kaader jõuda meie enda teadmata massideni. Millega peab arvestama, et tänaval tehtud foto või video pahandusi ei tooks? Nõu annab loovtööstuse ja tehnoloogiavaldkonna ettevõtteid IT-õiguse, andmekaitse ja intellektuaalomandi küsimustes nõustava advokaadibüroo Hedman Partners vandeadvokaat Toomas Seppel. 

Uuring näitab, et kolmveerand noortest võtavad sotsiaalmeedias sõbraks kontvõõraid

Foto: (CC) Okan Caliskan / Pixabay

Eesti 14-18 aastaste noorte seas läbi viidud küsitlusest selgus, et kuigi üldiselt on noored küllaltki teadlikud küberturvalisuse peamistest käitumisreeglitest, siis ei vasta noorte käitumine tihti nende teadmistele.

Tehnoloogiaettevõtte Samsung ellu kutsutud kampaania Õpilaste Digitaalne IQ raames küsitleti kokku poolt tuhandet Eesti 14-18 aastast noort nende arvamuste ja teadmiste osas küberruumis. Selgus, et kuigi mõnes aspektis on noorte teadmised ja käitumine ohtude osas küberruumis küllaltki eeskujulik, siis kohati on jäetud enda turvalisuse tagamisel vägagi suured augud.

Saksamaa ei välista 5G võrkude ehitusel Huaweid

5G võrgu ehitus.

15. oktoobril avaldas Saksamaa telekommunikatsioonisüsteemide käitlemise, andmetöötluse ja isikuandmete kaitse turvanõuded, millega seab tehnoloogia-neutraalsed standardid kõigile tootjatele, välistamata sealhulgas Huaweid. Septembri lõpus teatas Norra digiminister Nikolai Astrup, et riik ei plaani oma sidevõrkudes Huawei seadmeid mingilgi viisil tõrjuda ega nende kasutamist takistada.

Noorte teadlikkus digitaalse maailma riskidest on ohtlikult madal, näitavad uuringud

Foto: (CC) Brusk Dede / Unsplash

Kuigi uuringud näitavad, et 15-25-aastased on endast vanematest tunduvalt  teadlikumad, kuidas ennast küberohtude vastu kaitsta, siis ekspertide sõnul ei suuda alla 15-aastased enamasti reaalselt tajudagi, kui ohtlike ja potentsiaalselt enda tulevikku kahjustavate tegevustega nad igapäevaselt netis kokku puutuvad.

Ootamatu oht: Peace-märgi tegemine sotsiaalmeedias võib viia kontole sissehäkkimiseni

Sõrmejälg. (CC) Pixabay

Hiinas on hetkel väga populaarne sõrmedega „peace“ märgi näitamine ja selfie´de tegemine, mis aga võib kätkeda endas küberohtu, kirjutab Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil.

Ohu põhjus peitub selles, et väidetavalt on võimalik kvaliteetse pildi pealt kopeerida inimese sõrmejälgi ning kasutada seda infot sõrmejälje omaniku teadmata mõnda keskkonda või teenusesse sisse logimisel või siis muul viisil isiku tuvastamisel.

Küberpetuskeemid meelitavad psühholoogiliste nõksudega osavalt välja nii andmeid kui raha

Foto: (CC) Taskin Ashiq / Unsplash

Internetis levivad õngitsuskirjad ja petuskeemid on läinud juba väga osavaks ja usutavaks ning neist on saanud omaette äriliik, kus virtuaalmaailma kurikaelad püüavad õngitseda inimeste väärtuslikke andmeid või meelitada neid raha üle kandma. Petuskeemid varjavad endas põhjalikult läbimõeldud psühholoogiat, mille abil inimlikke nõrkusi ära kasutatakse. Millele kurikaelad rõhuvad, kui üritavad inimesi „haneks tõmmata“, räägib Elisa ärikliendiüksuse juht ning juhatuse liige Margus Vaino.

Uuring: ligi pooled eestlased on lähedalt kokku puutunud kontole häkkimisega

Küberturvalisuse ettekanne.

Septembris avaldatud Samsungi ja CybExeri koostöös valminud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringu kohaselt on lausa 44% eestlastest puutunud otseselt või kaudselt kokku olukorraga, kus nende või nende lähedaste kontosse on häkitud või on nende andmed mingil muul viisil lekkinud. Põhiliselt on tegu e-maili pettuste ohvriks langemisega, kuid häkitud on ka inimeste sotsiaalmeediakontodesse. Mida sel puhul teha, seda ei tea enamus kasutajaid.
 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.