Minu arvutimaailm: Peep Sooman

Foto: Kalev Lilleorg(Arvutimaailm 11/09)

Seekordsele Arvutimaailma ankeedile vastab Eesti ühe suurima kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Kinnisvarabüroos on ta oma asjad korraldanud niimoodi, et infosüsteemi „õhkulendamine“ veel tööd ei halvaks.

Esimene kokkupuude arvutiga?
Keskkooli alguses arvutiklassis. Oli vist Juku- päris hirmus aparaat oli ning erilist vaimustust ei tekitanud. Kuna aasta oli siis 1993, tulid suhteliselt kiirelt uued aparaadid peale, mis olid juba värvimonitoridega ning pakkusid poisikestele algeliste pinisevate vormelimängudega juba suuremat huvi.
 
Esimene oma arvuti?
Tudengipõlves ostsin kursavennalt kasutatud Pentium 166 MMX-i. Tegemist oli siis tollase multimeediatoega arvutiga ja loomulikult olin selle üle väga uhke. Edasi tulid juba töökohtadest kasutusse antud sülearvutid.

Kuidas olla väärikas tellija arendusprojektis?

(Arvutimaailm 11/09)

? Milliseid kompetentse vajab väärikas tellija tarkvara arendusprojekti juhtimisel?

! Tellija peab kirjeldama oma soovi selgesõnalises lähteülesandes, valima professionaalse, õige partneri, osalema aktiivselt projektis parima valdkonna teadmise ja kompetentsete inimestega, hoidma silma peal arendustööde teostamisel ning õiglaselt vastu võtma tulemuse.

Alustada tuleb, nagu ikka, lähteülesande koostamisest. See peab lühidalt, selgelt ja terviklikult kokku võtma tellija soovi. Soov peab olema ühtemoodi arusaadav nii tellijale, kes ei pruugi olla tuttav IT valdkonnaga, kui IT arendajale.

Samsung avab detsembrist oma mobiiliplatvormi

Google´il on Android, Nokial Maemo ja Symbian, Microsoftil Windows Mobile, nüüd plaanib mobiiliturul suurt osa võitma asunud Samsung ka oma platvormiga välja tulla - selleks saab Bada.

Samsung Bada [bada] võimaldab arendajatel luua rakendusi uutele Samsungi mobiiltelefonidele ning tugineb Samsungi kogemustel varasemate patendiga kaitstud platvormide väljatöötamisel mobiilidele Samsung Jet ja Samsung Star. Ka on Samsung Bada kasutamine arendajate jaoks ülimalt lihtne. See on kõigist saadaolevaist üks kõige arendajasõbralikumaid keskkondi, eriti veebiteenuseid kasutavate rakenduste valdkonnas.

Esimesed minutid Sony Ericsson Xperia X10ga

Sony Ericsson Xperia X10 on paljutõotav telefon, nagu me juba kirjutasime. Kuid eile, 13. novembril ning reedel sai korraks sellele supertelefonile ka näpud külge.

Tegemist on väga suure (ja hea) ekraaniga telefoniga, ta on tõesti kiire (1 GHz Snapdragon ja 1 GB opmälu), taskus tõsine telliskivi, kuid ilusa välise disainiga.

Android on Sony Ericssoni enda kasutajaliidese poolt kohati üle kaetud helesinistes toonides kasutajaliidesega, eriti erinev on aga näiteks Timescape kontaktide info ühishalduseks ja Mediascape meediate ühishaldamiseks. Paraku on telefon sellest ka üsna keeruliseks muutunud, viie minuti jooksul veel kohe pihta ei saanud, kuidas kõik toimib. HTC Hero ja Apple iPhone on selles suhtes tunduvalt intuitiivsemad. Samas võivad Mediascape ja Timescape siis, kui telefon on paksult kontakti-infot ja meediat täis, olla heaks abiliseks.

Ebaõnn Nokia N900ga

Kirjutame Nokia N900st seekord androidiblogis, sest paratamatult on Nokia arendataval Maemo opsüsteemil ja Androidil tegelikult üks ja sama tuum ning teoreetiliselt peaks need olema lähisugulased. Paraku algas tutvus Nokia Maemoga ja N900ga, mis jooksutab Maemot, kergete probleemidega.

Kõigepealt esimene probleem on selles, et mingil põhjusel on Linuxile teatud olukordades üsna tüüpiliselt tunnistatud telefoni flash mälu vigaseks (Memory Corrupted) ja sellepärast on tagatud mälule ligipääs vaid read only ehk ainult lugemiseks. Netis tuhnides selgus, et see polnud ainult konkreetse testtelefoni probleem. Samas igasugused taastamissoovitused ka ei töötanud.

Demokeskust külastanud Soome peaminister huvitus ID-kaardi lahendustest

Ülemiste Citys asuvat IT firmade Demokeskust külastavad nüüd ka riiklikud delegatsioonid. Eestis visiidil viibiv Soome peaminister Matti Vanhanen külastas koos Andrus Ansipiga üleeile Ülemiste Citys asuvat Eesti IKT Demokeskust.

„Eesti ja Soome peaministrid tutvusid Demokeskuses erinevate Eesti e-lahendustega, erilist huvi pakkusid Soome peaministrile ID-kaardi lahendused, sealhulgas e-tervis ja e-hääletamine,“ rääkis külastusest Demokeskuse tegevjuht Indrek Vimberg. „Vanhaneni kinnitusel on Eesti mitmes valdkonnas, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengus, Soomest ette jõudnud ja koos eestlastega tahetakse mitmeid teenuseid edasi arendada,“ lisas Vimberg.

Kümme aastat IT evolutsiooni

(Arvutimaailm 10/09)

Vanasti  oli server must kast paljude vilkuvate tuledega. Tulevikus me seda kasti enam ei pruugi näha, sest siis on enamik infosüsteemi teenuseid ja servereid virtuaalsed ja ajalukku kaob ka raamatupidaja laua all olev urisev kast.

Kui Net Group alustas 10 aastat tagasi oma tegevust, oli üheks kasvavaks trendiks turul serverarvutite ostmine. Kliendid võtsid kasutusele raamatupidamisprogrammi, mis vajas veidi rohkem võimsust, kui tavaline lauaarvuti.

Arvutimaailm 11/09

Arvutimaailm 11/09 on müügil alates 16.-17. novembrist. Selles numbris:

FOOKUS
ML Arvutid – mis saab edasi? Eesti üks suurim arvutitootja ML Arvutid elab üle otsustavaid aegu, mis määravad, kas firma tõuseb kriisist välja või kaob jäädavalt ajalukku.
Lk 16
 
ARVAMUS
6 Vastasseis: Eesti või välismaa arvuti?
7 Eksperdid hindavad: peatus.ee
 

Elisa avas mobiilimuuseumi

Täna avati Elisa peakontori esises fuajees 2. korrusel mobiilimuuseum, mis koosneb kolmest stendist. Muuseumi 100 telefoni valis välja Elisa hooldustoe juht Risto Taliaru kevadel toimunud kampaaniaga laekunud 13 000 vana telefoni seast. Osa neist telefonidest pressiti kokku pargipinkideks, mis asuvad praegu Solarise keskuse ees.

Sajast telefonist vanimad on pärit aastast 1992, kui Eestisse ilmusid esimesed GSM-telefonid. Veel vanemaid n.ö kohvertelefone väljapanekust veel ei leia.

Kolmele stendile on tulevikus plaanis lisa, kuna paljud muuseumi "külastajad" on juba pakkunud välja ka oma kodus vedelevaid eksootilisi isendeid, mille nad oleks valmis muuseumile üle andma. Elisa töötaja Risto Taliaru enda koduseks hobiks on muide vanade mobiiltelefonide kogumine, kuid tema lisatingimuseks on, et need peavad ka töötama.

Hotronic esitles uut tüüpi epatrullautot

Hotronicu epatrullauto on ePolitsei lahenduse edasiarendus, mis mõeldud politseile, päästeametile ja kiirabile ning sisaldab iseseisvalt tegutsevat juhtimiskeskust.

Hotronic Grupi juhatuse liikme Aleksander Froschi sõnul on Hotsec patrullauto osa terviklahendusest, millega ettevõte tõstab kaasaegsete info - ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite abil turvateenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. „Tegemist on Eestis loodud ja väljatöötatud lahendusega, mille sihtrühmaks on riigiasutused ja ettevõtted nii Eestis kui ka välismaal. Hotsec on lühikese ajaga saanud palju positiivset tagasisidet, loodame uue põlvkonna lahendust realiseerida nii  koduturul kui ka müüa uudset e-lahendust välisturgudele,“ rääkis Frosch.