Eesti Internetikonkurss 2009 võitjaks osutus Edicy

Eesti Internetiturunduse Aastakongressil Best Internet kuulutati välja Eesti Internetikonkurss 2009 võitjad. Kulla vääriliseks tunnistati ainult üks töö - Edicy.

Konkursile esitati 118 tööd, neist shortlist'i ehk finaali jõudis 30 tööd, välja anti 18 auhinda. Konkursi korraldajaks oli Art Directors' Club Estonia (ADC*Estonia) koostöös turundusinfo- ja konverentsifirmaga Best Marketing. Kulla ja hõbeda võitnud tööd konkureerivad edasi ADC*Europe konkursil.

HP õunamahla pressimas

HP ei olnud mingi papist poiss. Nagu kõik külaelanikud, nii oli ka tema enesele õunapuuistanduse rajanud. Ja mitte niisama mingi suvalise istanduse, vaid kõigist kõige suurema. Isegi Dellist, sellest vanast vingamehest, kes alatasa oma kuldrenettidega praalida armastas - isegi tema uhkeldustest oli HP õunaaed suurem.

Oi kui uhke oli vaadata, kuidas kogu see hool ja armastus kevadel korraga õide puhkes ning mõnel naabril ei puhkenud. Ja kuidas needsamad õied siis pikkamööda aina kasvasid ja kasvasid - mõnusateks rohekaspruunideks õunteks. Mahlategemise aeg oli ukse ees.

LG tõi välja tugeva andmekaitsega DVD seadme

LG Electronics tõi välja uue välise DVD-seadme Super Multi DVD Rewriter GP08LU10, kus kasutatakse turvafunktsiooni, mis kaitseb DVD-le kirjutatud andmeid paremini kui lihtsalt parooliga krüpteerimine.
 
LG GP08LU10 Super Multi DVD Rewriter käib arvuti külge USB 2.0 liidesega. Erinevalt teistest DVD-seadmetest, mille puhul on ainsaks andmekaitse võimaluseks plaadi parooliga kodeerimine, pakuvad GP08 seeria seadmed andmete turvaliseks edastamiseks ja talletamiseks viit erinevat plaadi kaitsefunktsiooni.

Skannerite Koljat paberite kallal

(Arvutimaailm 8/09)

Digimaailma püüeldes tuleb paratamatult kõik vajalikud dokumendid digikujule muuta, et neid saaks kasutada ka arvutis. Paberipaki digitaliseerimiseks saime laborisse HP ScanJet N9120, mis on tõeline raskekaallane skannerite seas.

HP on loomult tõeline raskekaallane. Õnneks küll mitte nii raske, nagu saabunud kulleri saatelehele kirjutatud (~ 100 kg). Ligi 61 000 krooni maksev hiigelseade suudab tehase andmeil skannida 50 lk minutis ning korraga saab ette sööta 200 lehte.

Kogu keha tööle - Xboxi tulevik ehk Project Natal

Microsofti Project natal uurib võimalusi mängukonsooli juhtimispultidest loobumiseks. Juhime me mängu aga kogu oma kehaga.

Jah, me oleme seda juba näinud, kuid tuleviku tundmaõppimiseks aitab juuresulev Vimeo video hästi: nii võivadki pered varsti mängukonsooli ees aega veeta. Sarnane kasutajaliides arvuti juhtimiseks oli tegelikult olemas ka Sunil aastal 2006, mil seda CeBITil demonstreeriti, viibetega saab juhtida ka mõnesid Sony Playstationi mänge, kuid ainult Sony enda esindustes pakutavate demode mängimisel.

Minu arvutimaailm: Henn Sarv

(Arvutimaailm 9/09)

Eesti üks tuntuimaid IT-koolitajaid Henn Sarv puutus arvutitega kokku juba lapsepõlves, kui mänguasjadeks sattusid arvutidetailid. Halbu kogemusi IT-ga talle ei meenugi.

Esimene kokkupuude arvutiga?
10aastaselt. Vend töötas Tõraveres, seal vahetati arvuteid välja. Kodused mänguasjad olid vanad arvutite tükid. Päris arvutiga kokkupuude oli Nõos, kus õppisin 70ndate alguses. Ural-1 oli too vanake.

Esimene oma arvuti?
Raske öelda. Isikliku arvuti koju ostsin vist 90ndate lõpus. Opsüsteemiks oli veel Windows 2000, aga „upgreidisin“ selle kohe XP betaks.

Tallinnas esitleti esimest kinoformaadis Philipsi telerit

Täna näidati kohviku Kultus hämaras lounge´is maailma esimest kinoformaadis 21:9 suhtega televiisorit. Tegemist on n.ö "tavalise" taustvalgustusega LCD-teleriga, sest Philipsi Eesti esindaja Argo teetlausi sõnul pole nii suurtele paneelidele veel LED-taustavalgustust suudetud tekitada. Küll aga võivad sellised kinoformaadis telerid tulla näiteks kevadel.

Eesti Pank läheb üle SAP platvormile

Eurole ülemineku ettevalmistuste raames sõlmisid tarkvaraettevõte Helmes ja Eesti Pank lepingu Eesti Panga finantstarkvara kaasajastamiseks SAP platvormil. Projekti pikkus on neli aastat.

 

SAP Eesti tegevjuhi Tiit Partsi sõnul tegi Eesti Pank hea valiku otsustades SAP tarkvaraplatvormi kasuks, sest nii on integreerumine eurotsooni infotehnoloogiliselt ladusam ja ootamatustevaba. „Täna on juba kaheksateistkümnes Euroopa Liidu keskpangas majandusarvestuse süsteemina kasutusel SAP ning seetõttu suudavad keskpankade infosüsteemid omavahel andmeid koguda ja vahetada ühilduvusprobleemideta,“ märkis Parts.