Turu-uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel müüdi Eesti jaemüügis esimeses kvartalis mobiiltelefone 22,4 miljoni euro eest ja koguseliselt 80 700 tükki. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas mobiiltelefonide müügikäive ligi 4,5%, kuid seejuures vähenes tükimüük 1% võrra.

Tele2 turundus- ja müügidirektori Kristjan Seema sõnul näitavad esimese kvartali telefonimüüginumbrid, et Eesti tarbijad tunnevad ennast suhteliselt kindlalt ja soetavad üha kallimaid nutiseadmeid.

Tahvlit pole meie testimislaual mõnda aega olnud, sest see seadmesektor on vaikselt unustusehõlma vajumas, kuna tahvlite osas pole palju uudiseid – peale selle, et ekraanid lähevad vaikselt punktitihedamaks ning protsessorid kiiremaks. Samsung Galaxy Tab S3 aga tuli testimisse võtta, kuna selle ekraan toob tahvlid üldise pildirevolutsiooni esirinda. Nimelt on praegu nutitelerites kõige kuumem sõna 4K HDR ja Samsungi uus tahvel toetabki seda üliselge ja sügavmustadest ülieredate toonideni maailma näitavat 10-bitist tehnoloogiat.

Maailmas toodetakse nutitelefonidele väga imelikke lisatarvikuid. Näiteks saab tellida pöidlapikenduse, täispuhutava mobiilihoidja vannis kasutamiseks, enekaharja ja teisi maailma kõige kummalisemaid nutividinaid.

“Tegime eksperimendi, milliseid naljakaid asju on veebist saada, kuidas neid Eestisse tellida ja kas nad toimivad,” rääkis Tele2 klienditeeninduse direktor Sirli Seliov.

“Kõige kummalisemad vidinad on välja töötanud jaapanlased. Näiteks pöidlapikendus näeb natuke hirmutav välja, aga lühikeste näppudega inimestele abivahendina toimib,” selgitas Seliov.

Asjade Interneti võidujooks käib praegu mitmel rindel, juba hakkavad välja kujunema esimesed standardid ning teenusepakkujad seavad üles võrke, mis sobiksid vähe andmeid edastavatele, kuid aastaid laadimata töötavatele nutikatele sensoritele Asjad Internetis on selle aasta suur läbimurre, ennustatakse. AM uuris, mida kujutab endast Huawei Narrowband Internet of Things (NB-IoT) ehk eesti keeles kitsariba nutistu.

Mobiilioperaatorid ei sulge kergekäeliselt mobiilset andmesidet, sest see on teenus, ilma milleta on kliendi poolt tekitatud tulu pea olematu. Kuutasud suuremahuliste kõnepakettide eest on langenud mõne euroni ja see ilma andmesidet lisaks võtmata on tühine summa ükskõik millise äriettevõtte jaoks. AM.ee toimetusse pöördusid kaks Tele2 klienti, kes kurtsid, et vaatamata ainult kõneteenuse kasutamisele tuli neile kuu lõpus ikkagi arve andmeside kasutamise eest. Uurisime, miks ja küsisime ka teistelt operaatoritelt, kuidas seda vältida.

Vana foto kvaliteetne skännimine on hea skänneri omajale lihtne, kuid aeganõudev: pildid tuleb tõsta klaasile, skännida eelvaade, siis päris-vaade ja ääred ära lõigata. Suure hulga vanade piltidega on ajakulu päris suur. Kuigi mobiilidel on ka nö skännimise funktsioon dokumentide jaoks, ei ole see läikivale fotopaberile tehtud piltidega kasutatav - peegeldus rikub tulemuse. PhotoScan aga aitab sellest veast vabaneda.

Masinad tulevad ja võtavad meie töö ära. Ka kinos. Juba praegu. Aga eks ongi aeg endale uuem ja huvitavam amet otsida. 29. aprillil avab Apollo Kino Tartus Euroopa kaasaegseima kinokeskuse, kus järjekordade vältimiseks müüvad ja kontrollivad kinopileteid masinad ning söögi-joogi eest võtavad raha automaatkassad. Tehnoloogiarevolutsioon on hulga töökohti ära kaotanud (ja siiski uued targad töökohad juurde tekitanud).

Kes vähegi meedial silma peal hoidnud, on teadlik sellest, et käesoleva aasta 15. juunist ühtlustuvad Euroopa majandusalas (EL, sh Norra jt) rändlustasud. Telia võttis sammu ühtlustamise suunas Eesti operaatoritest esimesena ning alates tänasest on kõigil võimalik liituda uute pakettidega, mis hõlmavad endas ka uusi rändlusmäärasid.

Ärikliendi hinnakiri

Eetris läheb järjest kitsamaks ja sellepärast peavad operaatorid leidma uusi mahukaid sagedusalasid, kus kiiret andmesidet pakkuda. Tele2 ostis esimesena Eestis oma 4,5G võrku uuendamiseks LTE Advanced PRO ehk 4,75G tasemele lisamahtu 2300 MHz sagedusalas.

Ikka ja jälle peame me imestama mõne Google Translate´i tõlke üle, mis eesti keelest või eesti keelde püüab tõlkida. Põhjuseks, nagu keeleteadlased ütlevad, on statistilised meetodid, mis püüavad sadade tuhandete või isegi miljonite variantide seast leida tõenäolisemalt kõige sobivamaid tõlkevasteid. Neurotõlge on targem, seda arendavad tartu Ülikooli teadlased ja nüüd saab seda kasutada ka tavainimene aadressil neurotolge.ee.

Kui hea see siis on? Ega muudmoodi ei saagi teada, kui ise järele proovides.