Lõpuks jõudis kätte see kauaoodatud päev, mil HTC One’i pikemaks ajaks oma käsutusse sain. Lühidalt sain esimest korda käed-küljes seda telefoni testida umbes kuu aega tagasi.

Kuid nüüd karpi avades tabas mind ka pisike pettumus: tegemist on siiski testmudeliga, mitte lõpptarbijale mõeldud valmistoote näidisega. Esitluse ajal olid härrad HTCst nimelt väitnud, et tootmises aetakse meeletut kvaliteeti taga, mistõttu ka müükitulek veel pisut viibib. Need prototüübid aga, mida testimiseks jagatakse, olevat veel pisikeste iluvigadega. Aga mis siis ikka, parem prototüüp pihus, kui...

HP printer või õigemini kombain (skänner on ka komplektis koos kopeerimisfunktsiooniga) Envy 120 on ilus, keskmisest natuke kallim nii osta kui pidada, kuid lihtne kasutada ja väga kompaktne. 

Kombain on disainitud selliselt, et esimest korda (või peaaegu esimest korda, sest mõne ilusama on teinud ka Canon) võib öelda, et printer sobib ka läbimõeldud disainiga stiilsesse kontorisse hästi. Või stiilsesse koju.

Kaspersky Lab teatas, et aprilli esimestest päevadest (täpsemalt alates 4. aprillist) on maailmas levima hakanud Skype´i kaudu leviv viirus, mis toodab nakatunud arvutites virtuaalvaluuta Bitcoini raha. Iseenesest võiks ju raha tootmine tunduda kasutaja jaoks hea, aga paraku toodetakse seda raha teistele, kasutades ära nakatunud arvuti ressurssi.

Kasutajad said Skype´is teate, mis kutsus kahjulikule lingile vajutama. Sellele klõpsates paigaldus Kaspersky Labi ekspertide andmetel koos pahavaraga kasutaja arvutisse veel üks tarkvara, mis genereerib Bitcoini virtuaalraha. Lahendus võimaldab erirakendust sisaldava arvuti arvutusressursside ärakasutamise pealt raha teenida.

Sel nädalal toimunud Atea konverentsil oli üks peateemadest mobiilseadmete sissemurdmine ärisse: neid tuleb firmasse nii kasutajate kui ärirakenduste kaudu ja neid peab kuidagi haldama.

Lihtsama vastupanu teed minnes keelatakse mobiilseadmed lihtsalt ära. See aga tähendab, et inimesed leiutavad kuidagi ikkagi viisi, kuidas neid seadmeid tööl kasutada ja see viis jääb ettevõtte kontrolli alt välja.

Kui aga lubada mobiilseadmed, siis nendes olevat äri-infot saab edukalt hallata, rääkisid AM-ile Atea tegevjuht Toomas Mõttus ja strateegilise müügiosakonna juht Jaan Feldmann.

Arvutimaailma 2011. aasta augustinumbris kirjutasime kahemõttelise pealkirjaga fookusloo "e-kviitung tühjendab rahakoti", milles polnud küll juttu sellest, kuidas uus süsteem meie raha ära võtab, vaid hoopis sellest, et enam pole vaja paberil tšekke rahakoti vahele suruda peale poes ostlemist. Rahakott jääb tarbetutest paberitest tühjaks. Kui raamatupidaja või keegi teine neid tšekke ikkagi vajab, siis saab need välja trükkida, kuid ei pea. Milleks ikka puid asjata hävitada. Arvet tšekkide üle võib pidada vastavas veebiportaalis.

Arvutiteaduses tehakse huvitavaid asju. Eestis õpetatava IT-hariduse toetuseks on loodud IKTP programm, mis aitab kaasa IKT-hariduse kvaliteedi tõstmisele.

Programmi eestvedamisel andsid intervjuu selle eriala säravamad lõpetajad.

Täna Tallinnas toimunus SAP tarkvarakonverentsil Innovation Now sai maailma suurima majandustarkvaratootja SAP AG visionääri Timo Elliotti avakõnest muuhulgas teada, et maailmas on mobiile juba rohkem kui hambaharju. See mõjutab äri ka. Äritarkvaras on praegu põhilised märksõnad mobiilseadmed, pilveteenused, sotsiaalvõrgud ja nn big data.

See viimane on ärianalüüsis saanud suureks ja ammendamatuks allikaks otsuste tegemisel. SAP pakub in-memory analüüsi platvormi HANA suurte andmemahtude ülikiireks analüüsiks. Kõvaketastel põhinevast süsteemist on in-memory ligi tuhat korda (või tuhandeid kordi) kiirem. Selliste kiirustega saab suuri andmehulkasid juba reaalajas analüüsida ja hetkega otsuseid vastu võtta või tulemusi näha.

Täpselt aasta pärast ehk 8. aprillil aastal 2014 lõpetab Microsoft nüüd juba 12 aastat vana operatsioonisüsteemi Windows XP kasutajatoe pakkumise.

Kuid vaatamata sellele kasutab praegu Windows XP-d ligi kolmandik arvutikasutajatest, kui võtta kasvõi siinse AM.ee veebistatistika. Uute arvutitega müüdav Windows 8 on veebistatistika järgi Eestis peagi vaid napilt kolme protsendi piiri ületamas, seega Windowsi uuele versioonile üleminek seisab paljudel veel ees.

Kui olemas on moodne arvuti ja nutitelefon, kuid veebikaamera millegipärast puudub, siis kas oleks võimalik mobiilikaamerat kasutada veebikaamerana arvuti küljes? Selline lahendus on täiesti võimalik, lahendusi on koguni väga palju. Vaja on arvutisse ja mobiili laadida vastav tarkvara ning mobiil hakkabki juhtmevabaks veebikaameraks.

Videokonverentsilahendustega tuleb ette olukordi, kui ühest ilma kaamerata arvutist oli vaja videokõne välja võtta. Peale väikest otsingut Google Plays ehk Androidirakenduste poes selgus, et selliseid, mobiilikaamerast veebikaameraks tegevaid Bluetoothiga või üle WiFi töötavaid rakendusi on lausa palju. Üks parimatest, mis tõesti töötas, oli Droidcam. Google Plays on nii tasuta kui tasuline versioon. Lisaks mobiilirakendusele tuleb oma arvutisse (Windowsiga või Linuxiga) installida ka kaamera klient aadressilt dev47apps.com.