Just hetk enne Lenovo Thinkpad 10 testimist tabasin end mõttelt, et sülearvutil on küll hea diivanilt tööd teha, aga külili visates ikkagi ebamugav kasutada. Ja just siis tuligi Windows tahvli nahas – Thinkpad 10, millega ongi paras isegi selili/külili visata ja oma Windowsi-asju edasi teha. Kuid eks Windowsiga tahvel ole ka muuks asjaks hea.

Kui süle- ja lauaarvutis on Windows, mis mõnikord kipub aeglaseks jääma, siis loomulikult on esimene kiusatus testida ka tahvli kiirust. Metro-kasutajaliides on puutetundliku ekraaniga muidugi mugav ja ka liigub pealtnäha väga kiirelt. Siiski on kohati tunda õrnalt androidilik viide peale sõrmeviibet ekraanil. Kuid ainult õrnalt. Vasakult küljelt leiame täiemõõdulise füüsilise USB-pesa ja sinna saab ühendada näiteks hiire. Jah, hiir töötab, selles pole kahtlust, kuid hiirgi on õrnalt uimane. Siiski mitte talumatult või tööd takistavalt.



Viimasel ajal puhkenud vaidlusse igasuguste startuppide mõttekuse teemal sekkub hästi nutikate  tänavavalgustuslahenduste arendamisega tegelev Eesti ettevõte Cityntel, sõlmides koostöölepingu Kuala Lumpuri ja Putrajaya linnadega Malaisias. Seega pole tegemist niisama inkubaatoris soojeneva äriinglite raha põletajaga. Kokkuleppe alusel viiakse linnades läbi uudsete LED-tehnoloogiaga tänavavalgustuslampide ja haldussüsteemide katsetused ning tarnitakse täismahus targad tänavavalgustussüsteemid.

„Tegutseme Tallinna Teaduspargis Tehnopol ning parki külastavate äridelegatsioonide kohtumisel õnnestus meil luua edukas kontakt Kuala Lumpuri ja Putrajaya omavalitsuse juhtidega," kommenteeris koostööd Citynteli tegevjuht Alar Võrk. "Mõlemal linnal on targa linna arendamisel ambitsioonikad plaanid. Putrajaya linn soovib näiteks 2025. aastaks muutuda energianeutraalseks. Citynteli lahendused sobisid eesmärkide saavutamiseks ideaalselt.“



Lenovo X1 Carbon 4G (2014) pole enam süsinikkiust nii pungil, kui 2 aastat vanem mudel, kuid selle tugev korpus ja võimas sisu lubavad ultrabookil kaua kesta. See aga teeb süsinikujälje vähendamise arvutit pikalt kasutades hulga lihtsamaks.

Parameetreid vaadates võiks X1 Carbon olla peaaegu et ultrabooki etalon. Kerge, kiire, vastupidav ja väga hea ekraaniga. Tagaküljel on SIM-kaardi sahtel (ettevaatust, sinna on raske oma microSIM-i sisse saada) – mobiilset andmesidet pakutakse 4G kiirustel. Klaviatuuri kõrval on turvalisuse lisamiseks sõrmejäljelugeja. Ultrabookil pole muidugi füüsiliste andmekandjate ajastu relikti – optilist seadet.



Nokia Lumia 635 on siiamaani aastases testis hästi vastu pidanud. Aku kestab keskmiselt poolteist päeva, tarkvara jookseb (peaaegu) veatult, kui välja arvata mõned Yr.no ilmaprogrammi ja Swarmi sotsiaalse programmi restartimised. Muude rakendustega pole erilisi probleeme olnud. Ah jaa, kui spordiprogramm Endomondo liiga kauaks taustale ootama jätta, siis paneb see end ise kinni (või pannakse) ja poolik teekond võib mõnikord kaduma minna.

Kuid nüüd tahaks rääkida sellest, kuidas Nokia ise (ehk nüüd siis Microsoft) on Windows Phone´i panustanud ja asju paremaks teinud.

Kõigepealt tuleb ära märkida muidugi kaameraprogrammid. Nokia oli see, kes esimesena hakkas mobiilides pakkuma nn tarkvaralisi objektiive: ei pea jahmerdama erinevate rakendustega, vaid võib kohe kaamera avada ja juba kaamera seadetest valida, mis "objektiivi" ehk rakenduse kaudu pilt teha. 



Droonidest oleme me ka varem kirjutanud ja ikka on olnud üheks põhiküsimuseks drooniga lendamine ja selle juhtimine. Tundub, et tuleviku eduka spetsialisti oskuste hulka peab kuuluma ka osav droonijuhtimine FPV-süsteemiga. Aga mitte alati.

Nii nagu tulevad isesõitvad autod, nii on olemas ka iselendavad droonid, mis täidavad edukalt etteantud missiooni. pead vaid olema osav arvutikasutaja ja oma soovi droonile täpselt selgeks tegema.



Windows 8 pole suutnud meelitada Windows 7 kasutajaid operatsioonisüsteemi uuendama: vaid iga kaheksas arvuti on selle Microsofti viimase operatsioonisüsteemiga (8 või 8.1). Ei ole aidanud Start-nupu tagasitoomine ja käivitamine Windows 7-le omasele Desktopile, mitte Metro-kasutajaliidesesse. Ikka ollakse kinni vanas Windowsis või mis Microsofti jaoks veel hullem - mõnikord kolitakse üle Linuxisse või hangitakse uue masinana IOS-seade.



Reklaampostitus

Miks on kodumasinad olulised? Kust ja kuidas soetada endale kodumasinad? Kujutage ette elu, kus teil ei ole abiks ühtki kodumasinat! Tänapäeval tundub elu ilma pesumasina, pliidi ja külmikuta peaaegu võimatu.

Kodumasinad köögis

Köögi tähtsaimad kodumasinad on kahtlemata külmkapp ning pliit. Kui soovite ka nõude pesemist muuta mugavamaks, lihtsamaks ning kiiremaks, sobib teile abiks ka korralik nõudepesumasin. See vabastab teid lõputuna tunduvast nõude nühkimisest käsitsi. Kui soovite külmutada toitu – näiteks marju, liha, kala või muu head toidukraami, siis vajate kahtlemata ka sügavkülmikut.



Gartneri "esimese tehnoloogiamulli tsükli" graafiku järgi kulub 3D printimise massidesse jõudmiseks veel aega tervelt viisaastaku jagu. Tähtsaimad valdkonnad, kuhu 3D printimine kõigepealt jõuab, on meditsiin ja äritehnoloogia.

"Igapäevane 3D printimine on tavakasutajate jaoks veel 5-10 aasta kaugusel," ütles Gartneri asepresident Pete Basiliere. "Praegu on küll umbes 40 tootjat, kes müüvad ärikasutajatele 3D printereid ja lisaks ligi 200 idufirmat, mis arendavad tavakasutajale mõeldud mitmesajadollarilisi 3D printimise seadmeid, kuid ikkagi on veel 3D väljatrükkimine jäänud liiga kalliks."

Gartneri uuringukeskus ennustab kahte võimalikku arengut 3D printimise valdkonnas.



Septembris saab nutitelefonide võidujooks sisse uue hoo, kui tuleb välja iPhone 6 ja Samsung Galaxy Alpha.

Samsungi metalne ja õhuke 4,7-tolline nutitelefon hakkab maksma ligi 600 eurot, seega saab tegemist olema kallima hinnaklassi tipptelefoniga, mille ostavad endale need, kes tahavad saada parimast parimat. Paraku pole see kallis telefon vee- ja põrutuskindel, kuigi näitajate osas võib nõustuda, et see on üsna tippude tipu lähedal asuv seade.



Abi saabumine ei tohi enam tänu uudsele tehnoloogialahendusele takerduda selliste pisiasjade taha nagu asukoha täpsustamine ja kohalejõudmiseks õige tee valimine. Tulevikus läheb aga kogu hädaaabi, politsei, kiirabi ühisele numbrile 112. Ühiselt jagatakse ka geoinfosüsteemi, mis aitab abi võimalikult kiiresti vajajani toimetada.

Praeguseks on Eesti-Šveitsi ühistööna valminud projekt maksumusega 1,5 miljonit eurot, millest 85% rahastas Šveits. Kaardil on näha pääste- ja kiirabiautod, kuid tulevikus ka politseimasinad. 102 põhiautot, operatiivkorrapidajate juhtimisautod 25 tk ja 5 demineerimissõidukit. 83 autol on peal uus süsteem, mis annab teada, milline on õnnetus- või sündmuspaigale lähim operatiivauto.


Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.