Äsja esitleti avalikkusele uusimat Samsungi lipulaeva mobiilinduse vallas - Samsung Galaxy S III-e. Tegemist pidi olema uue kontseptsiooniga, mis mobiiltelefonide turgu muudab. Juunist saame seda loodetavasti ka Eestis oma käes üle kontrollida.

Kuna just oli toimetuse testilaual ka HTC nn lipulaev One X, siis on muidugi kahte kanget hea võrrelda (Galaxy S III võrdlust saab küll esialgu teoorias, tehniliste andmete pealt teha).

Loodusest inspireeritud GALAXY S III tuvastab kasutaja näo, hääle ning liigutused. Samsung GALAXY S III on Euroopas saadaval alates mai lõpust ning Eestis juunist.

4,8-tolline HD Super AMOLED ekraan on väga suur telefoni kohta. Viimasel ajal ongi trend nutitelefonide ekraani suuremaks venimise suunas. Samsungi ekraan on HTC omast vaevumärgatavalt suurem, kuid resolutsioon on sama - 1280 x 720 p HD.



(Arvutimaailm 3/12)

? RFID on tehnoloogia, mis leiutati juba 1948. aastal. Kas praeguseks on RFID mõned puudused – kallis hind, väike tegevusraadius, ebaturvalisus – juba ületatud?

! Seda uuris Arvutimaailm Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus – seal sai üles üks esimesi uue põlvkonna kõrgsageduslikest RFID süsteemidest.

Akadeemilisse raamatukokku sisse astudes ei märka pealiskaudne vaatleja midagi ebatavalist või moodsamat kui tavalises raamatukogus – turvaväravad, kaks valvurit, laes alarm, mis hakkab üürgama, kui keegi keelatuga lahkuda üritab. Kuid meile vastu tulnud raamatukogu suhtekorraldaja Vahur Afanasjev ja IT juht Peeter Kondratjev viivad meid tahapoole – iseteenindusstendi juurde, kus RFID eelised seni kasutatud turvaniitide ees selgemini välja paistavad.



Tele2 vahetab kahe aasta jooksul Eestis ja Baltimaades välja kogu oma raadiovõrgu ja keskseadmed, sõlmides Nokia Siemens Networksiga ühe oma tegevusajaloo suurima tarnelepingu.

Tele2 Eesti juhatuse esimehe Mindaugas Ubartase sõnul arvestas ettevõte, et seoses 4G võrgu arendamisega on majanduslikult ja tehniliselt kõige mõistlikum vahetada välja kogu olemasolev võrk. Uus saab olema Baltimaade kõige moodsam.



Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutas tänasel aastakoosolekul välja ITL-i aastaauhindade saajad.

Aasta Idee 2011: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – avaliku sektori valduses oleva teabe teenuste väljatöötamiseks ettevõtetele kättesaadavaks tegemise eest.

Aasta Tegija 2011: advokaat Karmen Turk – ACTA-temaatika laiaulatusliku diskussiooni algatamise eest. Karmen Turk töötab advokaadibüroos Tamme Otsmann Ruus Vabamets.

Aasta Tegu 2011: e-raamatute arendajale Margus Küppar’ile (Eesti Digiraamatute Keskus) – e-raamatute ja lugerite jõulise populariseerimise ning läbimüügi suurendamise eest. 



.ee tippdomeeni senised eraisikutest kontaktisikud Endel ja Jaak Lippmaa esitasid rahvusvahelist internetikorraldust koordineerivale ICANN-ile (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) soovi peatada .ee tippdomeeni re-delegeerimine Eesti Interneti SA-le vaatamata sihtasutuse loomisel tehtud kokkuleppele koondada Lippmaade käes olnud rollid loodud sihtasutusse.

Peale Lippmaade esitatud vaidlustamist teatas Eesti Interneti SA juhatuse esimees Marek-Andres Kauts, et Eesti Interneti SA nõukogu otsustas re-delegeerimise protsessi ICANN-is jätkata vaatamata kontaktisikute (Lippmaade) otsusele asuda seda vaidlustama.



(Arvutimaailm 1-2/12)

? 500,000 – nii palju on App Store’is hinnanguliselt rakendusi. Kuidas nende seast ära tunda need mõningad head rakendused, mida igapäevaselt kasutada? Veelgi tähtsam - kuidas luua rakendus, mis oleks võimeline ülejäänud pool miljonit rakendust seljatama?

! Vastus pole niisama lihtne. Kuid hea esmamulje ja võimalus elu lihtsamaks teha on ühed neist olulistest asjadest, mida hea rakenduse tegemisel tuleb silmas pidada.



(Arvutimaailm 4/12)

Selleaastasel Tourestil kuulutati parimaks turismiedendajaks Bert Rähni ja 360 kraadi. Uurime järgi, millega linnuvaatleja, kajaki- ja karujälgimismatkade korraldaja ning looduses rändaja internetti läheb ja kuidas arvutimaailma juurde jõudis.

Esimene kokkupuude arvutiga?
See oli Märjamaa keskkoolis "Juku" arvutiga. Võis olla aastal 1990-1991.

Esimene oma arvuti ja oma mobiiltelefon?
Emal on raamatupidamisteenuseid pakkuv firma ja seetõttu osteti meile koju esimene arvuti juba 1994. aastal. Esimene mobiiltelefon oli aga üks vana Philips, ilmselt sain selle aastal 1999.



Arvutimaailm nr 190 (aprill 2012) on väljas alates 15. aprillist. Selles numbris:

FOOKUS
IT-agentuuri esimesed titesammud
Kuidas IT-agentuur tööd alustab ja miks Eestis asuv Euroopa Liidu institutsioon ei saa omale eestlasest peadirektorit? Seda käisime uurimas siseministeeriumis.
Lk 16

ARVAMUS
6 Vastasseis: kas tuleb tahvelarvutite aasta?
7 Eksperdid hindavad: Concert.ee
8 Väljast tellimine: miks kaks on teinekord parem kui üks?
9 Imre Mürk: finantsteenused 40 aasta pärast



Gartneri ennustuste järgi lähevad tahvelarvutid sel aastal kaubaks paremini, kui eelmisel aastal. Pole ka ime - esimesed Androidiga tahvlid maksavad juba alla 100 dollari ning uut iPadi ostetakse ka rekordigraafikus.

Lõppkasutajale müüdavate tahvlite arv ulatub Gartneri ennustuse kohaselt sel aastal 118,9 miljonini, mis on 98 protsenti kasvu võrreldes 2011. aastaga, kui müüdi 60 miljonit tükki.



Google avalikustas hiljuti oma uue projekti "Glass" - tutvustav video näitab, et tegemist on virtuaalprillide sarnase lahendusega, mida juhitakse häälega ja mis on ühendatud otsingu, asukohapõhiste teenuste, Google Plusi ja tegelikult igasuguste muude juba eksisteerivate Google´i teenustega, ainult selle vahega, et  info projekteeritakse mingit tüüpi virtuaalprillidele ja juhtimine käib häälkäsklustega.

Pildiloleva seadeldisega peavad leppima need, kes prille ei kanna, aga elegantsem lahendus tõotab tulla prillikandjatele - neil monteeritakse Glass otse prillide külge.

Tegemist on veel kontsept-tootega, kuid iseenesest on kõik komponendid juba praegu olemas, tuleb vaid need elegantselt kokku sulatada, mis ongi kõige keerulisem probleem. 

Google´i Project Glassil on Google+ lehekülg ja allpool asub tutvustav video.


Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.