Mäletame veel pressiteateid Samsungi Galaxy S 4 ja Note 3 kohta, kus märgiti ära ka kaheksatuumalisi protsessoreid, kuid nüüd paistavad kõik meil müügil olevad nutitelefonid piirduvat nelja tuumaga. Vaid mõni tahvlimudel on saanud kaheksa. Poolast on aga kohe müügile jõudmas odav kaheksatuumaline äritelefon Overmax Vertis Yard, millega saab proovida paralleelarvutuse võimsust, kui see taskus vajalik on.

Kiire kaheksatuumaline ehk octa-core protsessor MTK 6592 (1,7 GHz) on toetatud 2 GB mäluga, 16 GB välkmäluga ja microSD kaardipesaga, kuhu võib pista kuni 32 GB suuruse mälukaardi. Ka "graafikakaart" on võimas: neljatuumaline Mali 450 GPU.

AnTuTu testis saavutas see riistvara 30 000 punkti (võrdluseks: AM-i testis sai Nexus 5 nutitelefon 27 933 punkti).

Digipöörde koolitusjuht Mart Laanpere avalikustas täna hommikul kaheksa pilootkooli, mis osalevad sellel aastal Samsung Electronics Baltics’i ja Tallinna Ülikooli poolt algatatud Eesti kooliuuendusprogrammis, nn Digipöördes.

Digipööre toimub kaheksas pilootkoolis üle Eesti erinevatest maakondadest. Kliki juuresoleval kaardil, et näha suuremalt, kus need koolid asuvad.

Kui Samsungi ja HTC uued lipulaevad seekordsel uuenduskuuril said vaid nö facelifte, kui automaailmast termineid laenata, siis LG G3 tõi täna õhtul avalikkuse ette steroididest ungil musklitelefoni, mis pingutab paljude näitajatega teistest telefonidest, aga ka paljudest tahvlitest ja süleritest.

Vaadake ise.

Elisa tähistab selle nädala lõpus oma Eestis tegutsemise 20-ndat juubelit, aga firma ise on juba vanem kui ükski teine kommunikatsiooniettevõte Eestis. Soomes alustas Elisa tegevust 132 aastat tagasi. Firma ajalugu algab sellest, kuidas Daniel Johannes Wadén sai loa hakata pakkuma telefoniteenust Helsinis 1882. aastal. Muidugi siis veel mitte Elisa nime all, vaid kui Helsingin Telefooniyhdistys.

Eestisse tuli praegune Elisa 1994. aastal Radiolinja nime all ja hakkas esimesena pakkuma GSM-i nime GSM256 nime all. 256 oli siis operaatori suunakood.

Tänapäeva ärevatel aegadel, kui võivad ära kuluda näiteks oskused mobiililevi kadudes internetiühendus luua, võib osutuda ka üsna praktiliseks kaameraga drooni juhtimisoskus. See ongi AM-i esimene droonitest. Õigemini küll nelirootori ehk quadcopteri test.

Tõelised profid tõstavad muidugi õhku tuhandeid eurosid maksva õhusõisuvahendi ja vaatavad FPV-ga (First Person View ehk vaade lennuki kokpitist, mis transleeritakse lennukijuhi maapealsesse pulti), kuhu mehitamata õhusõiduk sõidab ja juhivad operatiivselt. Muide, ka Hubsan X4 sai sel aastal oma FPV-mudeli, kuigi nii väikese lennukaugusega pole seda eriti muuks vaja kui harjutamiseks.

Jaapani insener Kenji Ishida nokitses kümme aastat pealtnäha kohmaka kandilise mänguauto kallal - siit videost aga näeb, et tegelikult on see inseneri näputöö kõrgsaavutus: auto pakib end transformerina lahti robotiks ja võib puldist juhtides ringi kõndida. Nupuvajutusega pakib ta end kokku tagasi ja sõidab neljal rattal edasi.

AM vaatab nüüd natuke tulevikku: kristall- või õigemini ränikuulid ennustavad, et aastal 2020 on elu juba hoopis teine, aga kõiki selle lähituleviku märke on juba praegu näha. Küsimus on ainult selles, kui laiad rahvamassid seda uut tehnoloogiat kasutavad, mis seisneb mobiilses (kaug)töös, droonidest abimeeste ja robotite kasutamises, virtuaalmaailmas asjaajamises ning mõtte jõul juhtimises.

Kui esialgu tuli mõttesse võrrelda HTC lipulaeva Samsung Galaxyga, siis lõpuks tundusid vanad telefonid head küll ja otsustasime hoopis proovida ilusa ilmaga õues Telenavi uut lahendust tasuta Openstreetmapi kaardirakendusele – navigeerimiskihti.

Pole midagi parata, Google on oma kaartide ja navigatsiooniga mobiilides üsna rammusa koha võtnud. Telenav üritab siin natukenegi vastu hakata, pakkudes Openstreetmapi tasuta kaartide peal korralikku navigeerimist.

Konkursi "Eesti parim mobiilirakendus 2014" tööde esitamise tähtaeg kukub teisipäeval, 20. mail ja praeguseks on osalejad esitanud üle 20 toimiva rakenduse netiraadiotest, kiiruskaameratest hoiatava ning nutitelefoniga digiseadme juhtimise äppini.

Nominente saab vaadata siit: 
https://konkurss.eesti.ee/nominendid

AM võttis kätte ja läks metsa, seljakotis pundar juhtmeid, pikk (hiina) mikrofon, Nikoni peegelkaamera ja akupank. Eesmärk oli üks - uurida välja, kas need odavad alla 50-eurosed mikrofonivõimendid Hiinast on ka midagi asjalikumat kui kärarikkal peol karaoke karjumiseks.

Meie test-isend saabus, nagu sellistel puhkudel ikka, eBay kaudu otse Hiinast, peatudes korraks ka Eesti Posti Hiina Müüris. Tootjaks on firma nimega ABC-1. Ei kõla just usladusväärselt, aga eks oluline on ikkagi, et nende toode töötaks. Tüüpilise Hiina tootjana tehakse kõike alates LED-pirnidest kuni helivõimenditeni. Mikrofonivõimendeid on neil ka mitut sorti, testitu oli mudelinimega JX-AM01B+.