Kuigi arvutiturg on kiratsenud juba pikemat aega ning ka selle aasta esimene kvartal näitas 1,7-rpotsendilist langust, on õhus tunda siiski kerget kevadet. Värske puhangu arvutiturule toob vana "hea" Windows XP, mille toe lõppemine 8. aprillil pani juba eelmise kvartali lõpus, aga veel tugevamalt selle kvartali alguses paljusid oma arvutiparki (lõpuks) uuendama. Sest mis teha, vanadele arvutitele uusi trikke Windows 7 näol tihti selgeks ei õpeta, rääkimata Windows 8-st.

Kergetel, silmasõbralikel ja akusäästlikel e-lugeritel on tülikalt raskete ja lühikese akukestvusega tahvelarvutite kõrval täita oma roll lugemisharjumuse hoidmisel. Meie kätte jõudis testimisele PocketBook 623, mis on 6-tollise ekraaniga e-luger.

200-grammine seade just igasse taskusse ei mahu, aga mõõdud on siiski piisavalt mugavad - 7-tollised tahvlid kipuvad ju kaaluma juba ligi 300 grammi ning nende puhul on ka suurde taskusse mahtumine üsna lootusetu.

„Reaalainetega edukaks“ nädalal saavad tuhanded õpilased üle Eesti teadmisi ja kogemusi otse IT-valdkonna spetsialistidelt

7.-11. aprillil toimub Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu algatusel "Reaalainetega edukaks" nädal. Koolidesse suundub külalisõpetajatena teadmisi ja kogemusi jagama üle 100 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötaja nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist. Kohtutakse õpilastega üle Eesti.

Amazon teeb seda jälle: kui hiljuti hullutati tehnoloogaajakirjanikke utoopiaga kaupade kohaletoomisest droonidega, siis nüüd paistab olevat Amazonil meie juhtimiseks e-poodi hulga kättesaadavam tööriist - Amazon Dash.

Reklaampostitus

Peamiseks mugavuseks peetakse sülearvuti puhul asjaolu, et erinevalt lauaarvutist saab sülearvutit kaasas kanda. Sedasi on võimalik sülearvutit kasutada mitmes kohas, näiteks liikvel olles, kohvikutes, raamatukogudes või isegi vabas õhus viibides – kus iganes tekib soov laptopiga tööd teha või lihtsalt internetis surfata. Sülearvuti aitab sageli kokku hoida ka aega. Näiteks saab meilidele vastata bussisõidu ajal või koolitöid teha loengute vaheajal. Sülearvutit kaasas kandes on kogu vajalik informatsioon Teil pidevalt olemas ja kui tekib soov midagi järele vaadata, on seda võimalik kohe ja kiiresti teha.

8. aprillil saab uuendada oma arvutit - kes läheb üle Windows XP pealt, kes Windows 8.1 pealt uuenenud operatsioonisüsteemile. Microsoft esitles segadusttekitava nimega uuendust Windows 8.1 Update, mis tegelikult on Windows 8.1 uuendus, Windows 8.1 ise aga tuli välja juba eelmise aasta oktoobris.

Vaevalt et nüüd muidugi vanad masinad suudavad Windows 8.1 Update´i kõik jooksutama hakata, aga Microsoft on vähemalt selles suunas pingutanud: uuendus lepib vaid 1 GB mäluga ja 16 GB suuruse kõvakettaga.

Selfie-põlvkond on kasvanud piisavalt suureks, et ka kaameratootjad ei saa enam selle pildistamisviisi funktsiooni oma kaamera valmisvõtete kettal ignoreerida. Samsung tõi välja uue, maailma kõige õhema vahetatavate objektiividega kaamera NX mini, mis kõlab nagu Mini Me ja mis teebki ühe funktsioonina iseäranis hästi pilte iseendast.

Nutikaamera NX mini on 20-megapikslise sensoriga ja heade ühendusvõimalustega. Isegi kaameratesse on juba roninud NFC, rääkimata WiFist, mis NX minil ka olemas on, et pildid lennult sotsiaalvõrku postitada.

Alles see oli, kui testisime Getaci kestvustahvlit, nüüd oli aga testimislaual veelgi tõsisem isend - tahvliks käänatav Getaci sülearvuti V110.

Mutta ja sodi sisse minemisel torkab Getaci uue kestvus-sülearvuti puhul kõigepealt silma kaks olulist asja. Esiteks - auke ja urkeid, kuhu verd, pori ja higi kinni jääks, on palju. Süvistatud kruvipesad, luukide eendid ja vahed on kõik head mustusekogujad. Aja siis pärast muda ja baktereid noaotsaga kruvisüvenditest taga nagu narr... Veel üks uus asi, mis silma torkab, on aga põhja all asuv kaamera. Ja muidugi kaal – tegemist on suhteliselt kerge kestvusarvutiga. Väidetavalt kergeima tahvliks konverteeruva arvutiga üldse.

Sülearvuti on kasutatav ka tahvlina, kui ekraan käänata teistpidi klaviatuuri peale.

Cisco Systems Eesti juht Lauri Makke selgitab uue kolmeastmelise pahavaratõrje tööpõhimõtteid.

Pahavara loojad on tõrjepakkujatest alati mitu sammu ees ja tänased internetis hiilivad ohud on sedavõrd tegusad, et nendega võitlemine nõuab kombineeritud lahendusi. Iga päevaga tuleb võrku suur hulk seadmeid juurde, süsteemid on väga keerulised ja taustal käib pahavara loojate vilgas arendustegevus.

Teiselt poolt on palju ka turvaprobleemidega tegelejaid. Näiteks Cisco on lisanud oma praegustele turvalahendustele kolmeastmelise turvamudeli Advanced Malware Protection, mille käigus riske hinnatakse ründe eel, selle ajal ja pärast rünnet. Analüüsime ainsana katkematult kogu infrastruktuuri: pilve, arvuti- ja mobiilivõrku ühendatud, lõppkasutaja seadmeid ning virtuaalkeskkondi.

Nutikella buum kindlasti tuleb, selles pole kahtlust. AM hoidis ka üht käe peal ja nüüd on tekkinud küsimused, milleks seda kella siis vaja on.

Loomulikult on turundajad ja PR-firmad välja mõelnud hulga põhjendusi, mis eemalt vaadates tunduvad isegi loogilised.

Tegelikult osutuvad aga need vastused küsimusele "Miks nutikella vaja on?" päris elus natuke valedeks. Võimalik, et õige funktsioon neile on alles tulemas ja mõni tootja tabab ära, miks peaksime jälle kella randmele kinnitama, kust see nutitelefonide tulekuga on vaikselt ära kadunud.

Muidugi on erinevaid inimesi ja harjumusi, aga võtame siis õiguse väljendada subjektiivset seisukohta.