Pilveteenustega hõivavad IT-firmad vaikselt pankurite kasulikku äristrateegiat - usalduse müümist.

Nii tutvustas ka Linxtelecom äsja oma uut pilveteenust ja seda kinnitasid ka nende esimesed kliendid: pilveteenus on IT-teenus, mis asub tavaliselt küll teadmata kohas ja kliendil puudub täielik ülevaade, mis pilveteenuse taga toimub, kuid usaldusväärse partneriga võib selle unustada, peaasi, et kõik toimib.



Me kõik teame vastust küsimusele „elu, universumi ja kõige“ kohta. See on 42. Kahjuks ei tea keegi õiget küsimust.

Päris maailmas me teame nii küsimust „Mis oleks parim viis failide ja meta-andmete säilitamiseks“ kui ka vastust sellele küsimusele: „ relatsioonilise andmebaasi omadustega versioneeriv failisüsteem“.

Paraku jäävad tarkvaratootjad vastuse täpsema formuleerimisega tihtipeale jänni. Microsoft lubab meile suure suuga „uue põlvkonna“ failisüsteemi juba alates Windows Vistast. Lubaduseks paraku on need jutud siiamaani jäänudki. Linux ja XFS on „pühale tõele“ veidi lähemale jõudnud, aga kirgastumist ei paista sealtki poolt.



Ootamatult tekkis võimalus üle hulga aja teatrit külastada. Mitte et ma teatris tegelikult harva käiksin, aga üldjuhul kipuvad need olema piiratud võimalustega harrastusteatrid.

Niisiis, kui pakuti tehnoloogiliselt keerukat tükki, tõstsin kohe vabatahtlikkuse märgiks oma virtuaalse käe ja läksin kohale.



Lõpuks jõudis kätte see kauaoodatud päev, mil HTC One’i pikemaks ajaks oma käsutusse sain. Lühidalt sain esimest korda käed-küljes seda telefoni testida umbes kuu aega tagasi.

Kuid nüüd karpi avades tabas mind ka pisike pettumus: tegemist on siiski testmudeliga, mitte lõpptarbijale mõeldud valmistoote näidisega. Esitluse ajal olid härrad HTCst nimelt väitnud, et tootmises aetakse meeletut kvaliteeti taga, mistõttu ka müükitulek veel pisut viibib. Need prototüübid aga, mida testimiseks jagatakse, olevat veel pisikeste iluvigadega. Aga mis siis ikka, parem prototüüp pihus, kui...



HP printer või õigemini kombain (skänner on ka komplektis koos kopeerimisfunktsiooniga) Envy 120 on ilus, keskmisest natuke kallim nii osta kui pidada, kuid lihtne kasutada ja väga kompaktne. 

Kombain on disainitud selliselt, et esimest korda (või peaaegu esimest korda, sest mõne ilusama on teinud ka Canon) võib öelda, et printer sobib ka läbimõeldud disainiga stiilsesse kontorisse hästi. Või stiilsesse koju.



Kaspersky Lab teatas, et aprilli esimestest päevadest (täpsemalt alates 4. aprillist) on maailmas levima hakanud Skype´i kaudu leviv viirus, mis toodab nakatunud arvutites virtuaalvaluuta Bitcoini raha. Iseenesest võiks ju raha tootmine tunduda kasutaja jaoks hea, aga paraku toodetakse seda raha teistele, kasutades ära nakatunud arvuti ressurssi.

Kasutajad said Skype´is teate, mis kutsus kahjulikule lingile vajutama. Sellele klõpsates paigaldus Kaspersky Labi ekspertide andmetel koos pahavaraga kasutaja arvutisse veel üks tarkvara, mis genereerib Bitcoini virtuaalraha. Lahendus võimaldab erirakendust sisaldava arvuti arvutusressursside ärakasutamise pealt raha teenida.



Sel nädalal toimunud Atea konverentsil oli üks peateemadest mobiilseadmete sissemurdmine ärisse: neid tuleb firmasse nii kasutajate kui ärirakenduste kaudu ja neid peab kuidagi haldama.

Lihtsama vastupanu teed minnes keelatakse mobiilseadmed lihtsalt ära. See aga tähendab, et inimesed leiutavad kuidagi ikkagi viisi, kuidas neid seadmeid tööl kasutada ja see viis jääb ettevõtte kontrolli alt välja.

Kui aga lubada mobiilseadmed, siis nendes olevat äri-infot saab edukalt hallata, rääkisid AM-ile Atea tegevjuht Toomas Mõttus ja strateegilise müügiosakonna juht Jaan Feldmann.



Alles see oli, kui New Yorgis Manhattanil Samsungi uut tipptelefoni Galaxy S 4 esitleti. Nüüd on see AM.ee testimislaual olnud juba mitu päeva. Aeg on esimesi järeldusi teha. Kohe, kui teiselt testimislaualt HTC One´i kõrvale saab, võrdleme neid omavahel ka.
 
Kuna pealtnäha on uus Galaxy S4 oma eelkäijaga väga sarnane, siis tuleb keskenduda pigem sisule. Küljeltvaadatuna on siiski uus telefon vanast õhem ja elegantsem. Kergem tundub ka.



Arvutimaailma 2011. aasta augustinumbris kirjutasime kahemõttelise pealkirjaga fookusloo "e-kviitung tühjendab rahakoti", milles polnud küll juttu sellest, kuidas uus süsteem meie raha ära võtab, vaid hoopis sellest, et enam pole vaja paberil tšekke rahakoti vahele suruda peale poes ostlemist. Rahakott jääb tarbetutest paberitest tühjaks. Kui raamatupidaja või keegi teine neid tšekke ikkagi vajab, siis saab need välja trükkida, kuid ei pea. Milleks ikka puid asjata hävitada. Arvet tšekkide üle võib pidada vastavas veebiportaalis.



Arvutiteaduses tehakse huvitavaid asju. Eestis õpetatava IT-hariduse toetuseks on loodud IKTP programm, mis aitab kaasa IKT-hariduse kvaliteedi tõstmisele.

Programmi eestvedamisel andsid intervjuu selle eriala säravamad lõpetajad.


Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.