Regio Eesti CD-atlas v. 3.5 pärines aastast 2000, kusjuures info sellel (kaardialus ja kohanimed) oli 1999. a seisuga. Nüüdseks on valminud CD-atlas 2004 (versioon 3.6). Väliselt pole muutused väga suured, aga lähemal uurimisel erinevusi siiski märkab. Allakirjutanul õnnestus osaleda „ahjusooja” atlase testimisel.
Arvutimaailmas 2/2004 kirjeldasin lihtsamaid võimalusi GPS–ide keele — NMEA — salvestamiseks. Liikudes salvestub GPS–i jälg. Kuidas teha nii, et seda kogutud materjali oleks võimalik hiljem visualiseerida ja teistelegi demonstreerida?
Viimastel aastakümnetel on süvenenud ning Interneti levikuga lausa plahvatanud kahtlused, et inimkonna ajalugu oma praegusel kujul (nagu meie seda koolis õppisime), on vale. Mitte just otsene võltsing, kuid väga katkendlike algdokumentide alusel kokku seatud kollaazh, mis peidab endas mitmeid avastamata miine. Arvuti ja statistiliste meetodite abil on ajaloost avastatud mitmeid ebakohti ning Internetis on need leidnud ka laialdast kajastamist (Google: „Fomenko New Chronology”).
Mis on valesti?
Esimeste osade (AM nr 2 ja 3, 2003) järel küsiti minult, kas ma ässitan rahvast seaduse vastu? Ei, ma püüan vältida tabuteemade teket. Rahvusküsimuse ning kõrgete riigiametnike punaparteilisuse kõrval on meie riigis kujunemas tabuteemaks autoriõiguse väärastunud vormidest rääkimine. Käesolev artikliseeria on arglik katse neid keerulisi probleeme siiski käsitleda, kusjuures rõhk on ametlikest erinevatel seisukohtadel.
Autor: Britta Hansmann
Ilusate piltidega heale paberile trükitud palju kokaraamatuid on kui raamaturiiuli ehe. Aegade möödudes saab neid ehteid meetrite kaupa. Ainuke vastulause sellele ilule on, nagu näitab minu enese tagasihoidlik kogemus, et reeglina pelgalt iluks need meetrid jäävadki.
12. märtsil tutvustas IBM kogu maailmas oma kõrge kvaliteedi poolest tuntud sülearvutite perekonna ThinkPad kolme uusimat liiget — ThinkPad T40, ThinkPad X31 ning ThinkPad R40.
Eelmises Arvutimaailmas oli juttu videotöötluseks kasutatavast tarkvarast, nüüd vaatame, milline võiks olla sobiv riistvara ja kuidas DVD –plaat tegelikult valmib.
Arvuti
Arvutimaailm 2002, nr 8 lk 11-14
Olen mitmel korral kogenud, et inimeste arusaamine keeletehnoloogia (KT) suhetest muude valdkondadega võib olla väga mitmesugune. Näiteks KTalaste väitekirjade kaitsmistel on ikka ja jälle kerkinud küsimus, miks on need tööd just sellesse kaitsmisnõukokku saadetud, olgu see siis informaatika või keeleteaduse nõukogu. Sama lugu on nende ametkondadega, kes raha jagavad: ükski neist ei taha keeletehnoloogiat omaks pidada.
Ameerikas on kasutusel isikuttõendavate dokumentidena nii pass kui juhiload, kuid meile tuttavat ID-kaarti neil pole. Ellisoni soovitud kaart sisaldaks ameeriklaste kohta infot, mis oleks ristkasutatav rahvusliku, immigratsiooni ja seadusliku andmebaasiga. Ellison on veendunud, et selle abil on võimalik välja sõeluda potentsiaalseid terroriste. Ellison pakkus sellise idee välja loomulikult sel põhjusel, et kogu vajalik tarkvara tuleks Oracle 'ilt. USA ID-Kaart oleks kohustuslik ainult immigrantidele ja riiki külastavatele inimestele, kodanikele on selle kasutamine vabatahtlik.