USAs asuv organisatsioon Freedom House paigutas Eesti värskes uuringus internetivabaduselt kõige vabamate riikide hulka.
Freedom House uuris internetivabaduse olukorda 15 riigis. Organisatsioon võttis tähelepanu alla juurdepääsu internetile, internetipiirangud ning internetikasutajate õiguste rikkumised.
15 uuritud riigi seast pälvis kõrge internetivabadusega riigi tiitli vaid neli – Eesti, Brasiilia, Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika vabariik. Egiptus, India, Gruusia, Keenia, Malaisia, Venemaa ja Türgi on Freedom House’i hinnangul osalise internetivabadusega riigid. Iraan, Hiina, Kuuba ja Tuneesia paigutusid mittevabade riikide hulka.
Raporti Eestit puudutavast osast võib lugeda, et esimene internetiühendus avati siin 1992. aastal ning alates sellest ajast on Eestist kujunenud üks enim internetti kasutavaid riike maailmas. Freedom House hinnangul on Eestis olemas konkurents internetiühenduste pakkumisel, mis on aidanud interneti arengule palju kaasa.
Freedom House märkis, et Eestis on internetile kehtestatud piirangud üks väiksemaid maailmas ja tsensuur puudub täielikult. Ainsa piiranguna on organisatsioon ära toonud isikuandmete kaitse seaduse. Raportist selgub, et Eestis ei ole esinenud rünnakuid internetiväljaannete ajakirjanike vastu.
Samas märkis ühendus, et internetikommentaarid ületavad Eestis mõnikord hea maitse piiri, samuti on esinenud seksuaalset ahistamist võrgu kaudu ja küberhuligaanitsemist.
Freedom House meenutas raportis ka 2007. aasta kevadel Eestit tabanud küberrünnakuid. Uuringut kommenteerides tähendas Freedom House, et ohud internetivabadusele on maailmas kasvamas ning üha rohkem riike rakendab interneti vabale kasutamisele piiranguid. Organisatsiooni andmetel on interneti kasutamise vabaduse olukord kõige hullem just autoritaarsetes riikides.
IBM Eesti OÜ tegevjuht Valdo Randpere Freedom House’i uuringut üleliia ei tähtsustaks, sest seal on võrreldud vaid 15 erinevat riiki. Samas rõhutas ta, et Eesti on tema teada ilma taolise uuringu tulemustetagi üks suurema internetivabadusega riike maailmas.
Randpere on varem avalikkuse ees esinenud üsna kriitiliste sõnavõttudega teemal, mis puudutab kohalikes internetisaitides vohavat sõimu ja roppusi. Siiski ei leia ta, et Eesti peaks seetõttu internetivabadust kardinaalselt piirama asuma. Palju olulisem on Randpere kinnitusel ära defineerida vastutuse pool.
„Praegu on olukord selline, et saidi omanikud peaaegu ei vastuta oma lehekülgedel avaldatud kommentaaride eest, sest selle sisu tekitab rahvas. Taolist vastutust pole lihtne sisse viia, sest see on keeruline ja kallis. Ma ei pürgi tsensuuri järele, aga olen täiesti kindel, et need asjad loksuvad paika. Meie põhiõiguste ja –vabaduste hulka
ei saa kuuluda internetisaitidel toimuv sõimamine ja kiusamine.”
Tema sõnul peavad näiteks Rootsis lugejad mitmete ajalehtede netiversioonide
kommenteerimiseks näitama oma identiteeti, mistõttu on internetisaitidel ilmuvad kommentaarid viisakad ja vaoshoitud.
Delfi/Arvutimaailm