Telia käivitas Eesti seni mahukaima valguskaablivõrgu arendusprogrammi, millega tuuakse kiire ja tulevikukindel püsiühendus umbes 136 000 Eesti majapidamise ehk ca 300 000 inimeseni. Investeeringu kogumaht on ligi 100 miljonit eurot ning programm viiakse ellu aastatel 2025–2032.
„Niivõrd suures mahus ja nii ambitsioonika eesmärgiga valguskaabli- ehk optikavõrgu rajamist ei ole Eestis varem tehtud,“ kinnitab Telia Eesti tegevjuht Andre Visse. Samuti rõhutab ta, et kõikidele inimestele, kelle aadress jääb optikavõrgu arenduspiirkonda, on uue võrguga liitumine tasuta.
Visse sõnul algas programmi ettevalmistus 2024. aastal ja reaalse ehitustegevuseni jõuti 2025. aastal. „Programmi esimene aasta keskendus ehitusmahtude järk-järgulisele kasvatamisele. Täisvõimsuseni, mil optikaühendus rajatakse enam kui 20 000 koduni aastas, jõuame 2027. aastaks,“ lisas Telia tegevjuht.
Võrguarenduste raames ehitatakse valguskaablivõrke kõigisse Eesti maakondadesse ning täpsem maakondlik jaotus selgub edasise planeerimise käigus. Arendustöid finantseerib Telia täielikult omavahenditest ega kasuta selleks näiteks riiklikke toetusmeetmeid. Pärast programmi lõppu aastal 2032 ulatub Telia optikavõrgu katvus Eestis ligikaudu 575 000 majapidamiseni.
Andre Visse sõnul on ettevõte valmis pakkuma 2032. aastal oma klientidele ka suuremaid koduinterneti kiirusi kui praegune maksimum ehk 2,5 Gbit/s.
„Tehnoloogia areneb pidevalt ja meie käime sellega kaasas. Valguskaablivõrgu suurim eelis on selle tulevikukindlus, sest maa alla paigaldatud klaaskiud suudavad uute tehnoloogiate abil pakkuda andmesidekiirusi, millel ei ole praktilises mõttes piiri. Tõenäoliselt ammenduvad kodukasutajate vajadused enne kui valguskaabel oma tehnoloogilise potentsiaali saavutab,“ märkis Telia tegevjuht.
Ettevõtte vasevõrk asendatakse moodsamate tehnoloogiatega
Telia võrguplaneerimise osakonna juhataja Roland Pauklin lisas, et suure võrguarenduse kõrval mängib olulist rolli ka see, et paralleelselt optikavõrgu laiendamisega sulgeb ettevõte järk-järgult oma vasevõrgu.
„Kõik senised vasevõrgu kliendid viiakse üle uutele tehnoloogiatele ehk valdavalt just värskelt rajatavasse optikavõrku. Hõreasustusega piirkondades saab aga vasevõrgule alternatiiviks moodne ja kaasaegne mobiilivõrk, mis suudab pakkuda täna suuremaid andmekiirusi ja paremat kasutuskogemust kui vasetehnoloogia,“ ütles Pauklin.
Tema kinnitusel on ka vasevõrgu hoolduskulud nii võrgu vanuse kui tehniliste iseärasuste tõttu oluliselt suuremad kui moodsamatel tehnoloogiatel. Seetõttu on vask ka tundlikum erinevatele häiretele ja loodusnähtustele, olgu selleks kas või äike.
Inimesed eelistavad järjest kiiremaid internetipakette
Telia võrgustatistika andmetel on koduinterneti kasutajate seas pead tõstmas uus suundumus, kus järjest rohkem peresid valib endale varasemaga võrreldes kaks kuni neli korda kiirema internetipaketi. Kui veel aasta-paar tagasi piisas paljudele klientidele 100 Mbit/s ühendusest, siis nüüd on fookus liikumas üha enam 200-400 Mbit/s kiirustele.
Roland Pauklini sõnul peitub põhjus meie igapäevaelus, kuna kodudes võivad üheaegselt toimuda nii videokoosolekud, õppetöö, voogedastuse jälgimine kui ka veebis mängimine. Kui kõik need tegevused toimuvad korraga, võibki perel seni harjumuspärasest internetikiirusest vajaka jääda.
Hetkel kasutab 100Mbit/s või kiiremaid ühendusi 56% Telia koduinterneti klientidest ning see osakaal suureneb pidevalt.
Lisaks tõi Telia 2025. aasta augustis eraklientideni ülikiire 2,5 Gbit/s koduinterneti. Kuigi nii kiire koduinternet pole täna veel tavaline massitoode, on ka sellise kiiruse vastu nõudlus olemas.
„Kõik need trendid näitavad, et nõudlus kiire interneti järele kasvab ajas pidevalt. Minu kindel soovitus on, et kui keegi pakub teile valguskaablit, siis võtke see vastu, sest tegemist on tulevikuinvesteeringuga,“ lisas Pauklin.
