EMT tehnoloogiadivisjoni direktor Tiit Tammiste teab hästi, mismoodi 20 aastat tagasi Arvutimaailm alustas. Kuidas ta aga veel varem tee IT juurde leidis, seda kohe küsimegi.
Esimene kokkupuude arvutiga?
Tehnikaülikooli II ühiselamu arvutisaalis oli Nairi, sinna tuli matemaatilise valemi arvutamiseks programm kirjutada. Mäletan, et arvutuskeskuse tüdrukute käest sai šokolaadi eest kaubeldud andmete sisestamiseks vajalikku perfolinti.
Esimene oma arvuti?
Rootsi sõpradelt „humanitaarabina“ saadud pruugitud IBM XT. Kohvrikujuline masin, mida läptopiks nimetada ei saanud, kaalus 15 kilo. Klaviatuur käis ekraani varjuks ette.
Esimene mobiiltelefon?
Nokia NMT, magnetiga välisantenn käis auto katusele.
Esimene kokkupuude internetiga?
Vist 1991, kui Avo Raup kutsus Riigikogu Kantselei arvutituppa imeasja vaatama. Varsti peale seda sain ka e-posti aadressi.
Milline on praegune tehniline varustatus?
Töisteks toimetamisteks Lenovo X200, lühematel reisidel püüan iPadiga hakkama saada. Kodus olen juba aasta Apple´i usku - fotograafiahuvi on selles süüdi.
Kõige halvem ITga seotud kogemus?
Kindlasti on see seotud varukoopia puudmise ja väärtuslike andmete kadumisega. Sel suvel äiksetormis Hiiumaa poole purjetades lõpetas kaardiplotter paduvihma toimel töö. Juhendasin tormijope üle pea iPADilt Navionicsi merekaardi abil meeskonda karidest mööda, et Lehtma sadamasse sisse sõita. Õnneks läks.
Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Olen üsna suur e-postisõltlane, loen seda tihti telefonist, iPadist ja ka koduarvutist. Uudisteportaalid Postimees.ee ja Delfi on ka sagedased, mida külastan.
Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Arvuti on kogu päeva kaasas, õhtuti e-post telefonist või iPADist. Liiga suur osa minu meelest.
Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?
Olen. Kaheksakümnendate keskel, kui esimesed personaalarvutid tulid, oli see ainuke võimalus tarkvara hankida. Tollane ühiskond seda vist väga piraatluseks ei pidanud ka.
FOTO: KALEV LILLEORG