Arvutimaailm 6/10

Fookus: IT firmad otsivad mujalt võimalusi
Firma: Zone Media
Reportaaž: Geodashing
Suur test: GPS-jälgijad
Lahendus: teeme ise rakenduse iPhone´ile
Inimene: Andrei Korobeiniku uus äri
Müügil 17. juunist

AM arhiiv

Androidiblog

Android tuleb Eestisse
21. juulil 2009 kukkus Arvutimaailma testimislauale valge Android-telefon - HTC Magic. Sellest ajast hakkame Androidiblogi pidama - kas Google´i üleshaibitud telefonide opsüsteem on siis nii hea või ei ole?

Aastane mobiilitest

HTC HD2 ja Win Mobile
Loodus tühja kohta ei salli. Ja nii ongi, et just nüüd, kui hakkab lõppema LG Arena nutitelefoni üheaastane test, täidab selle tühimiku kohe uus aastane mobiilitest. Seekord on katsealusteks HTC HD2, mida on nimetatud maailma parimaks Windowsiga telefoniks üldse ja Windows Mobile 6.5, Microsofti seni viimane mobiiliplatvorm.

LG Arena

LG Arena
Multimeediatelefon, mis nagu iPhonegi on mahtuvusliku mitmikpuuteekraaniga, sisaldab nii WiFit kui GPS-i, head ekraani ja tugevat metallkorpust. Aasta jooksul proovime seda mobiili katsetada igasugustes olukordades. Pildil klikkides avaneb päevik.

Turvalisus

Turvateemad on nüüd esindatud omaette rubriigis. Seda saab ka eraldi RSSilt jälgida.

Minu arvutimaailm: Peep Sooman

Foto: Kalev Lilleorg(Arvutimaailm 11/09)

Seekordsele Arvutimaailma ankeedile vastab Eesti ühe suurima kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Kinnisvarabüroos on ta oma asjad korraldanud niimoodi, et infosüsteemi „õhkulendamine“ veel tööd ei halvaks.

Esimene kokkupuude arvutiga?
Keskkooli alguses arvutiklassis. Oli vist Juku- päris hirmus aparaat oli ning erilist vaimustust ei tekitanud. Kuna aasta oli siis 1993, tulid suhteliselt kiirelt uued aparaadid peale, mis olid juba värvimonitoridega ning pakkusid poisikestele algeliste pinisevate vormelimängudega juba suuremat huvi.
 
Esimene oma arvuti?
Tudengipõlves ostsin kursavennalt kasutatud Pentium 166 MMX-i. Tegemist oli siis tollase multimeediatoega arvutiga ja loomulikult olin selle üle väga uhke. Edasi tulid juba töökohtadest kasutusse antud sülearvutid.
 
Esimene mobiiltelefon?
See oli 1997. aasta suvel, kui otsustasin ülikooli kõrvalt kinnisvaramaakleriks hakata. Maakleritöös oli telefon hädavajalik ning ostsin endale ühe hirmsuure Nokia - sealt algas ka minu margitruudus. Mul pole kordagi ühtegi teise margiga mobiiltelefoni olnud ning ilmselt niipea ei saagi olema.
 
Esimene kokkupuude internetiga?
1997. aastal, kui proovisin kinnisvaramaaklerina mulle saadetud lepinguid firma üldisest meilboksist kuidagi kätte saada. Alguses vajasin igatahes sekretäri abi. Tundus kuidagi mõttetu tegevus, faks paistis töökindlam olevat.
 
Milline on praegune tehniline varustatus?
Telefonina kasutan äriklassi Nokia E71 - täisklaviatuur ning suur ekraan võimaldavad vajadusel lühiajaliselt arvutit asendada, tal on ka MS Office ning Adobe Acrobati tugi, nii et saan vajadusel enamuse mulle saadetud materjalidega tutvuda. Arvutina kasutan suhteliselt lihtsat sülearvutit, millel puuduvad märkimisväärsed erisused teiste "läpakate" ees.
 
Kõige halvem ITga seotud kogemus?
Iga koosolek, kus IT-ga seotud isikud püüavad tõestada probleemi lahendamatust, tundub mulle kui episood raamatust "Alice Imedemaal".  Minu talupojaloogika ütleb, et kõik sõltub hinnast ning ajast, kuid kuniks programmid koosnevad nullidest ja ühtedest, ei saa seal midagi võimatut olla.
 
Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Olen püüdnud ennast küllalt sõltumatuna hoida ning kuniks arvutis Word ja Excel töötavad ning e-kirjad liiguvad, saan hakkama. Ka Pindi Kinnisvaras on asjad organiseeritud nii, et isegi firmasiseste infosüsteemide "õhku lendamise" korral on võimalik suure hädaga elementaarsed toimingud teha ära vaid internetiühenduse olemasolu korral.
 
Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
6-7 tundi. Olen teadlikult püüdnud eelkõige vabal ajal tegeleda muuga, kui helendava ekraani passimisega. Elu näitab, et hilisõhtul arvuti kas teleri või raamatu vastu vahetamine tagab oluliselt parema une.
 
Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Mul puudub tõesti igasugune ülevaade, kuidas ja millised programmid minu esimesse arvutisse sattusid. Arvestades aga asjaolu, et nende sinna installeerijad olid kõik makaronidieedil ning tarkvarasse investeerimine ei paistnud olevat nende prioriteetide hulgas, siis kahtlen sügavalt, kas selles arvutis midagi peale riistvara üldse legaalset oli.

Foto: Kalev Lilleorg