Kas kõvaketastele lüüakse nüüd hingekella? Samsung esitles äsja Santa Claras toimunud välkmälude konverentsil oma uut SSD ketast PM1633a, mille maht on 16 terabaiti. See on lisaks SSD-dele ka absoluutne rekord - nii suure mälumahuga salvestusmeediat pole varem tehtud. Seega on SSD-d ületanud mälumahult ka vana ja traditsioonilise kõvaketta.

Samsung teatas juuli alguses, et nende uued, veelgi tihedama salvestusmahuga välkmälukettad on nüüd kaheterabaidised.

SSD-d pühinevad Samsungi kihiti laotud 3D NAND (ehk V-NAND) tehnoloogial. Uued ülisuure mahuga SSD-kettad on 850 EVO ja 850 Pro.

USB-pulga suurused arvutid pole enam uudis. Ka võimsamad Raspberryd ja muud karbid on inseneride ja arvutifanaatikute jaoks juba tuntud head tööriistad mõne automatiseerimisülesande lahendamiseks. Linux peale ja töötab. Microsoft on nüüd ka astunud pisiarvutite turule ja tutvustas Computex 2015 tehnoloogiamessil maailma väikseimat Windows 10-ga arvutit - Quanta Compute Plug, et ka selliste arvutite maailmas sõna sekka öelda.

Google´i uus verivärske projekt Soli loob uue kasutajaliidese, kus pöörd- ja surunuppe pole enam vaja: masinad saavad meie käsklustest väga täpselt aru kätega õhus viibeldes. Järjekordne Minority Report? Peaaegu, aga selle vahega, et viibete jälgimiseks pole vaja mitmeid kaameraid ja võimast tarkvara. Käskluste sensor on vaid õhuke plaadike, mis mahub kasvõi nutikella ja jälgib sõrmeliigutusi radari abil, millel puuduvad liikuvad osad ning optika.

Soomes tehakse väga suuri UPS-e ja AM käis uurimas, kuidas neid tehakse. Tehas asub Espoo lähedal roheluses ja just täna kutsuti sinna Euroopa ajakirjanikud, et tutvustada uut Eatoni UPS-i nimega 93PS.

AM on Eatoni UPSi testinud umbes aasta tagasi, kuid nüüd on selle uudistoote puhul tegemist juba tunduvalt võimsamate seadmetega – 8-40 kW.

Ajakirjanikud viidi ka tehasesse ringkäigule, kus sai näha, mismoodi võimsaid UPS-e põhjanaabrite juures kokku pannakse.

? Tihti on sülerikasutaja õhtune (või tööle jõudes hommikune) mure, et kõik ühendatavad kaablid - hiir, klaviatuur, võrk, väline ketas - on kukkunud jälle kuhugi laua alla või on laual sassis. Kuidas neid kaableid mugavalt laual hoida, et saaks lihtsalt kohe arvutiga ühendada?

! Selleks on olemas kaabliorganisaatorid. AM proovis Allsopi Cable Organizer Kit´i.

Kaabliorganiseerimiskomplektist leiab kaheksa organisaatorit ja kahepoolset teipi nende kinnitamiseks lauale. On ka ruviaugud kapitaalsemaks kinnitamiseks. Kokku suudavad karbitäis organisaatoreid kinnitada 80 kaablit, mis peaks ka kõige seadmeterohkema laua jaoks olema piisav.

Kui sulle meeldib magada WiFi levialas, siis Scansonicu pisikene Taani disainiga netiraadio i100 sobiks öökapile küll. Kuid nagu toote karbilt lugeda, võiks see seade teenida ka koduse analoogvõimu laiendusena üllamaid eesmärke. Paraku peab tõdema, et netiraadiod pakuvad paljuski kvaliteeti, mida mõne korraliku võimendi taha on siiski veidi kohatu ühendada. Netiraadio ja äratuskell koos väikeste arvutikõlaritega oleks aga asjalikud küll. Köögiraadioks oleks ka hea, või suvilaraadioks.

Mida veel saaks muuta uuemaks ja innovaatilisemaks? Muidugi neidsamu 90ndatel meiegi maale saabunud kaablisidemeid - neid, mis tõmbavad kaablid kokku ja mille otsa peab siis ära lõikama. Korduvalt mittekasutatavad, ühe kaablisidemega saab kinnitiada vaid korra ja ülejääk läheb raisku.

AM tegeles sülerijoogaga poolteist aastat tagasi, kui Hiinast saabus igatpidi seadistatavate jalgadega alus sülerile töötamiseks nii püsti, diivanil, voodis kui maapinnal. Mugav alus kaotas seljapinged, aitas sättida end igasugustes oludes õigesse asendisse ja oli ka lihtne kokkupandult kaasa võtta näiteks suvilasse murul pikutamiseks.

Viimastel aastatel on uute tehnoloogiate arendamine järjekindlalt liikunud päris- ja virtuaalmaailma vaheliste piiride hajutamise suunas. Pärast seda, kui mobiiltelefonide ja arvutitega suhtlemisest kaotati üsna edukalt numbri- ja hiirenupud (peab nentima, et arvutil tekstide trükkimiseks pole siiski midagi paremat kui vana hea klaviatuur, kuigi ka see on oma kuju muutmas — nii näiteks saab juba täna muretseda endale väikese projektori, mis klahvistiku kirjutuslaua pinnale kuvab), hakati murdma pead selle üle, kuidas virtuaalse reaalsuse elemendid otseses mõttes kasutaja silme ette ja teda ümbritsevasse ruumi manada. Mõningaid arvutimänge mängides saab küll virtuaalsusesse täielikult sukelduda, kuid selleks peab panema pähe kohmaka kiivri ning tihtilugu tõmbama selga spetsiaalse kostüümi — vaevu, et inimene tavaelus nendega ringi käima hakkaks.