Küberkurjategijate veenvamad petukirjad sunnivad ettevõtteid kasutama praktilisi õngitsussimulatsioone, et kasvatada töötajate valmisolekut päris rünnakuteks.

Phishbite’i kaasasutaja ja küberturvalisuse ekspert Urmo Keskel ütles, et pelgalt koolitustest ja slaidiesitlustest ei piisa, sest oskus tekib alles päris olukorda harjutades. Tema sõnul kasutab platvorm simuleeritud õngitsusrünnakuid, mis matkivad tegelikke petukirju ja võimaldavad töötajatel eksimustest õppida ettevõttele kahju tekitamata.

Tööarvutit ja -telefoni kasutatakse enamasti ka tööd mitte puudutavateks tegevusteks. Telia küberturbe insener Tarvo Kunzi sõnul kipub aga just see suurendama riske, mille mõju võib ulatuda kogu ettevõtteni.

Kuigi ruuterite teoreetilised kiirused on aastatega kasvanud ulmelistesse kõrgustesse, jääb tegelik kasutajakogemus tihti WiFi-võrgu väikeste levialade, paksude seinte ja kümnete nutiseadmete rägastikku kinni. Täpselt seda probleemi tõotab nüüd lahendada uus Wi-Fi 8 standard ja esimesena reaalse seadmega ka võrguseadmete tootja TP-Link, mis esitles oma uhiuut Wi-Fi 8 ruuteriplatvormi Archer 8.

Me kõik oleme juba harjunud vestlusrobotitega, kes vastavad viisakalt küsimustele või kirjutavad luuletusi vanaema sünnipäevaks. Kuid olgem ausad – teksti loomine on alles jäämäe tipp. Tõeline revolutsioon toimub seal, kus tehisintellekt lakkab olemast pelk nõuandja ja hakkab ise tegutsema.

Kui tavaline keelemudel (LLM) on nagu tark konsultant, kes räägib sulle, kuidas maja ehitada, siis AI-agent on meister, kes haarab haamri, tellib materjalid ja paneb esimesed kivid paika.

(CC) The Conversation

Sõda on läbi aegade peetud relvade ja strateegiaga, kuid tänapäeval on lahinguväli kolinud ekraanidele, kus piir tõelisuse ja fiktsiooni vahel on muutunud õhukeseks nagu paberileht. Kui varem lennutati vaenlase territooriumile paberkandjal lendlehti, siis 2026. aasta künnisel on nendeks "mürskudeks" saanud hoopis tehisintellekti loodud animatsioonid, kus maailmapoliitika suurkujud on kehastunud laste mänguasjadeks. See on uus ajastu, kus meemi jõud võib olla purustavam kui suurtükituli.

Kohe on käes maikuu ning lasteaialõpetamiste aeg, mil paljude vanemate mõtted keerlevad selle ümber, milline kingitus peagi kooliteed alustavale lapsele valida. Üha tihedamini jõuab nimekirja ka esimene nutitelefon. Telia kaubamüügi ja finantseerimisteenuste juht Siim Tammesalu soovitab enne poodi minekut võtta hetkeks aega ja küsida endalt üks lihtne küsimus: milleks laps seda seadet tegelikult vajab?

Digiaruteludes keskendume me tihti noorte ekraaniajale ja sotsiaalmeedia mõjule, kuid varju jääb üks sama haavatav sihtrühm: eakad. Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi leiab, et tehnoloogia areng ja järjest salakavalamad petuskeemid võiksid tuua senisest rohkem tähelepanu just nendele, kes ei ole internetiga üles kasvanud. 

(CC) The Conversation

Uued ja võimekamad tehisintellekti mudelid on muutunud igapäevaseks: olgu selleks ChatGPT, Claude’i või Gemini uusim versioon – ikka lubatakse meile uusi funktsioone, mida kasutajad saaksid kohe proovile panna. Seekord on aga kõik teisiti.

Kujuta ette, et elad majas, kus omanik võib igal ajal ukselukke vahetada, üüri tõsta või sinu tegemisi läbi akna jälgida, ilma et sul oleks selle üle mingit kontrolli. Just nii kirjeldab Prantsuse valitsus oma praegust olukorda digimaailmas. Tehnoloogiahiidude haardest vabanemine on seal praegu agressiivne riiklik strateegia. 

2026. aasta aprillis teatas Prantsusmaa, et aeg on "digitaalsed ahelad" purustada ning võtta kontroll oma andmete ja taristu üle tagasi.

Me oleme harjunud mõtlema „pilvest“ kui millestki hoomamatust ja kindlast – justkui hõljuksid meie veebid, e-kirjad, fotod ja ärikriitilised andmed kusagil stratosfääris, kaitstuna maiste murede eest. Hiljuti sai see illusioon aga valusa ja leegitseva löögi. Iraani raketirahe ja droonirünnakud Amazoni (AWS) andmekeskustele Bahreinis ja Dubais on meelde tuletanud karmi tõe: pilveteenused on tegelikult vägagi füüsilised hooned täis kaableid, kiipe ja betooni, mis on haavatavad ka kõige konventsionaalsema sõjategevusega.