Kindlasti oled kunagi ärganud pärast pikka, visklemist täis ööd ja tundnud, et oled ikka veel surmani väsinud. Halb uni laastab vaikselt emotsionaalset tasakaalu ja vaimset tervist. Nüüd on aga Texase ülikooli teadlased valmis saanud millegi vajalikuga selles vallas: pehme, nahale kleebitava nutiplaastriga, mis suudab õrnade helilainete abil meie und "häkkida". Ja mis kõige parem – seda täiesti ilma invasiivse skalpelli või kõrvalmõjudest pakatavate ravimiteta.

Kui sinu maakodu kuuris seisab poole sajandi vanune tonnine raudkolakas, mille hingeelust pole sul õrna aimugi, siis võib selle tehisaru hooleks jätta, kui tahad, iidne masin midagi asjalikku taas tegema hakkaks. See pole lihtsalt järjekordne nutiseade, mille menüüdes saad katse-eksituse meetodil orienteeruda, vaid massiivne ja keeruline masinavärk. Kuidas puhuda sellisele uunikumile eluvaim sisse, kui kasutusjuhendid on ammu ajalukku kadunud ning kogenud meistritelt pole enam võimalik nõu küsida?

Pealtnäha süütu soodne tehnikavidin võib avada küberpättidele kodu digitaalse esiukse. Telia küberturbe lahenduste arhitekti Kristjan Aljase sõnul kipuvad inimesed nutividinate puhul vaatama eelkõige hinnasilti, jättes odava tootega kaasnevad riskid tagaplaanile.

„Paljud nutiseadmed on tehtud võimalikult lihtsasti kasutatavaks, kuid turvafunktsioonid on sageli täiesti puudu, sest kaitsemeetmed muudavad kasutamise keeruliseks ja vähendavad müüki,” räägib ta.

Vinüülplaatide müük kasvab. Analoogfotograafia on hipsterite seas moes. Mehaanilised käekellad maksavad rohkem kui nutikellad. See on natuke veider, ent samas loogiline, et inimene igatseb tagasi seda, millest ta oli sunnitud lahkuma ilma, et keegi oleks talle isegi valikuvõimalust pakkunud. Aga vähemalt mõned meist miskipärast tahavad käegakatsutavat mehhanismi, kus sul on tegevuse ja tagajärje suhe kohe täpselt olemas. Kus eksimuse puhul oled süüdi sina, mitte süsteem.

Usaldus on muutunud kurikaelte kõige väärtuslikumaks valuutaks. Ainuüksi tänavu esimeses kvartalis blokeeris sideoperaator Elisa 5,6 miljonit petukõne katset. Kuigi kaitse on tugev, libiseb osa kõnesid siiski pragudest läbi ja üha sagedamini kuritarvitatakse just Elisa nime. Kuidas aga tunda ära, et toru teises otsas pole mitte abivalmis klienditeenindaja, vaid hoopis küberpätt? Kuidas sellist petukõnet avastada, selgitab Elisa infoturbejuht Mai Kraft.

Liiklus on ettearvamatu. Olgu tegemist ootamatult teele astuva jalakäija, rida vahetava uljaspea või lihtsa plekimõlkimisega parklas – kui olukord läheb tuliseks, on tõestusmaterjal sageli olulisem kui kõva hääl. Paljud meist on mõelnud pardakaamera soetamisele, kuid lükanud seda edasi. Põhjus on lihtne: tipptasemel seadmed võivad maksta hingehinda, samas kui odavamad alternatiivid pakuvad vaid frustratsiooni.

Küberkurjategijate veenvamad petukirjad sunnivad ettevõtteid kasutama praktilisi õngitsussimulatsioone, et kasvatada töötajate valmisolekut päris rünnakuteks.

Phishbite’i kaasasutaja ja küberturvalisuse ekspert Urmo Keskel ütles, et pelgalt koolitustest ja slaidiesitlustest ei piisa, sest oskus tekib alles päris olukorda harjutades. Tema sõnul kasutab platvorm simuleeritud õngitsusrünnakuid, mis matkivad tegelikke petukirju ja võimaldavad töötajatel eksimustest õppida ettevõttele kahju tekitamata.

Tööarvutit ja -telefoni kasutatakse enamasti ka tööd mitte puudutavateks tegevusteks. Telia küberturbe insener Tarvo Kunzi sõnul kipub aga just see suurendama riske, mille mõju võib ulatuda kogu ettevõtteni.

Kuigi ruuterite teoreetilised kiirused on aastatega kasvanud ulmelistesse kõrgustesse, jääb tegelik kasutajakogemus tihti WiFi-võrgu väikeste levialade, paksude seinte ja kümnete nutiseadmete rägastikku kinni. Täpselt seda probleemi tõotab nüüd lahendada uus Wi-Fi 8 standard ja esimesena reaalse seadmega ka võrguseadmete tootja TP-Link, mis esitles oma uhiuut Wi-Fi 8 ruuteriplatvormi Archer 8.

Me kõik oleme juba harjunud vestlusrobotitega, kes vastavad viisakalt küsimustele või kirjutavad luuletusi vanaema sünnipäevaks. Kuid olgem ausad – teksti loomine on alles jäämäe tipp. Tõeline revolutsioon toimub seal, kus tehisintellekt lakkab olemast pelk nõuandja ja hakkab ise tegutsema.

Kui tavaline keelemudel (LLM) on nagu tark konsultant, kes räägib sulle, kuidas maja ehitada, siis AI-agent on meister, kes haarab haamri, tellib materjalid ja paneb esimesed kivid paika.