Igale probleemile on lahendus.
Foto: Markus Winkle, Pexels
Need reklaamid imbuvad igast ekraanipraost sisse: uued tossud viie euroga? Nutikas koduvidin kahe euro eest? Shein, Temu ja AliExpress on kui digitaalne laviin, mis ujutab üle veebikaubanduse maastiku. Hinnad tunduvad uskumatult madalad, eriti arvestades praegust inflatsiooni, mis paneb paljusid meist iga senti lugema.
Oleme aastakümneid harjunud sellega, et uue GSM telefoni kasutuselevõtt algab ühe tuttava rituaaliga: väike nõelatorge seadme küljel, pisikese sahtli avanemine ja sinna oma mobiilse identiteedi – tillukese SIM-kaardi – libistamine. Nüüd on Apple otsustanud selle harjumuspärase liigutuse ajaloo prügikasti saata.
Värske iPhone Air on kohal ja selle kestas haigutab traditsioonilise SIM-kaardi pesa asemel tühjus (õigemini selllele kohale on mahutatud suurem aku või veel midagi kasulikku). Uus mudel toetab ainult eSIM-i.
Eesti valitsuse neljapäeval heaks kiidetud määrus, mis sündis justiits- ja digiministeeriumi koostöös, vabastab hulga väikeettevõtteid, perearstikeskusi ja kohalike omavalitsuste asutusi kohustusest järgida täies mahus karmi ja ressursinõudlikku Eesti infoturbestandardit (E-ITS) või selle rahvusvahelist analoogi ISO/IEC 27001.
Foto: AI, Dee, Pixabay
Tehisintellekt on kiirelt muutuv nähtus, ent mis juhtub siis, kui see areng ei käi käsikäes kasutajate ootustega? Kui uus, targem ja võimekam tööriist tundub järsku külmem, korporatiivsem ja hinge vaesem? Just sellise šoki ja pahameelelaine tekitas OpenAI, kui nende uus lipulaev, GPT-5, ootamatult kõik varasemad mudelid üleöö asendas.
OpenAI tõi just äsja välja oma kõigi aegade kõige võimsama mudeli GPT-5, mis on kättesaadav kõigile. See väljaanne toob kaasa päris suuri uuendusi kogu ChatGPT, API-de ja arendajatööriistade osas, mille eesmärk on muuta tehisaru kasutamine targemaks, turvalisemaks ja veel isikupärasemaks.
Suur osa inimesi kasutavad mugavaid juhtmevabu kõrvaklappe, kuid suvisel ajal juhtub ikka, et need kukuvad vette või saavad muud moodi märjaks. Halvemal juhul võib veekahjustus tähendada seda, et kõrvaklapid tuleb minema visata, kuid väga paljudes olukordades võib kiire tegutsemine need siiski päästa.
Foto: Gerd Altmann, Pixabay
Suvine hooletus muudab inimesed küberkurjategijatele haavatavaks. Puhkuste aeg on petturitele hea võimalus, kuna tähelepanu on hajunud ning mõistus ei ole alati kaitsekihiks virtuaalses maailmas varitsevate ohtude vastu. Ohutuse tagamise seisukohast on huvitavad mõtteid ja soovitusi jagamas Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas ja Telia küberturbe lahenduste insener Holger Rünkaru.
Foto: Alexandra Koch, Pixabay
Oled sa kunagi mõelnud, mis toimub tehisintellekti vestlusroboti "aju" sügavustes, kui sa temaga suhtled? Need digitaalsed abilised on paljude inimeste ellu juba sisse imbunud, kuid kui paljud meist tegelikult teavad, kuidas need töötavad? Kas teadsid näiteks, et ChatGPT peab juunikuust 2024 hilisemate sündmuste kohta infot leidmiseks tegema internetiotsingu? See on vaid jäämäe tipp!
Selleks, et kaitsta end identiteedivarguse eest, tuleb nii isiklikes kui ka tööalastes tegemistes hakata kasutama isikutuvastamisel meetodeid, mis ei seo inimest ühe kindla salasõnaga.
Eri rakenduste ja teenuste kasutamisel on jätkuvalt kõige levinum autentimisviis kombinatsioon kasutajatunnusest ja salasõnast. Sellele on mõnel juhul lisandunud biomeetrilised tuvastusviisid, mida sageli kasutatakse ka hoopis alternatiivina kasutajatunnuse ja parooli sisestamisele.
Elisa klientide seas eelmisel aastal läbi viidud uuringus tunnistas 41% lapsevanemaid, et vajaksid abi ja lisainfot, kuidas oma lapsi digikeskkonnas kaitsta ja 52% märkis, et nende lapsed kasutavad nutiseadmeid päevas rohkem, kui üldised soovitutsed seda lubaks. Elisa on otsutanud oma klientidele edaspidi soovitada nutitelefoni soetamist lastele alates üheksandast eluaastast ja väiksemate laste vanematele soovitada alternatiive lastekellade ja nuputelefonide näol.