Internetiühendused, mobiilne internet, WiFi, fiiber - kõik, mis puudutab andmete saatmist ja vastuvõttu.
Uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel tõusis 4G mobiiltelefonide müügi osakaal Eesti turul oktoobrikuus 22 protsendini, mis tähendab, et võrreldes eelmise kuuga müüdi Eestis 4G telefone pea 50% võrra rohkem.
Tundub, et 4G-st pole enam pääsu. Samas on 4G-telefonid juba aku kestvuselt ii vastupidavad, et suudavad mitu päeva töötada (nii selgus näiteks Galaxy Note 3 testis).
Kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik Rummo andis 11. augustil 1993 välja käskkirja nr 180 "Asutada Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet riikliku organisatsioonina Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalas." Sellest ajast algab Eesti Interneti levimine magistraalvõrkudena üle kogu maa. 
Kuidas jagada internetiühendust erinevatele seadmetele, kui need paiknevad erinevates tubades, võibolla ka erinevatel korrustel ning nii nagu tavaliselt kombeks, puuduvad ka arvutivõrgu kaabelühendused? Esimese ja pahatihti ka ainukese lahendusena meenub WiFi. Mis teha siis olukorras, kui tegemist on tiheasustusega või kortermajaga – õhk on tugijaamadest paks ning ühenduskiirused üliaeglased ning ebastabiilsed? Siin tulebki, eriti kodukasutajale, appi lahendus, mida kutsutakse Powerline HomePlugiks.
Satelliitinternet peaks seda juba peaaegu et tegema, aga Google´il pole vaatamata oma suurusele siiski veel võimet katta kogu planeet kiire Internetiga oma satelliitidelt, mis jääks veel lõppkasutajale odavaks ka. Kuid Google on projekti Loon alustades teinud madalalennulisema lahenduse - stratosfääris püsivate läänetuultega ringlevad õhupallid, mis asuvad 20 km kõrgusel, pakuvad Internetti odavamalt ja mugavamalt.
Õhupallid on odavamad, neid saab õhku paisata palju ja õhupallipilve saab distantsilt juhtida nii, et kui üks pall eemaldub, siis teises suunas puhuvate tuultega kõrgemas või madalamas stratosfäärikihis uue palli asemele juhtida.
Juba mitu aastat oleme rääkinud USB 3.0-st ja selle suurtest kiirustest, mis uutes arvutites kas ühe või mitme USB-pesa kaudu on kättesaadavaks saanud.
USB 3.0 venitab välja kuni 5 Gbit/s, Thunderbolt kuni 10 Gbit/s, aga nüüd on tulemas USB 3.5, mis meie ühenduskiiruseid jälle aina kasvavate andmemahtude juures natuke parandavad.
2014. aastal seadmetesse saabuv USB 3.5 pakub andmesidet kuni 10 Gbit/s, siis peaks uus standard jõudma esimestesse emaplaatidesse.
Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) kuulutas avaliku konkursi esimese 790-862 MHz sagedusloa (nn „iludusvõistluse“) võitjaks AS EMT.
16. aprillil välja kuulutatud avalikule konkursile pandi kolm sagedusluba, mis annavad õiguse kasutada sagedusi elektroonilise side võrkude väljaehitamiseks ja arendamiseks üle Eesti.
Ülejäänud kaks sagedusluba väljastatakse enampakkumisel, mille toimumise aja määrab TJA.
Just mõni päev tagasi helistas mobiilioperaatori murelik klienditeenindaja ja küsis: kas te kasutate mobiilset hotspotti oma mobiili vahendusel? Kas te ka teate, et see tapab kiiresti teie mobiili aku?
Tõsijutt, mobiiliaku läheb sellise m-interneti jagamisega üle mobiili WiFi hotspoti üsna kuumaks ja ega aku kaua vastu ei pea. Millised on siis alternatiivid?
Üks alternatiiv on eraldi WiFi jagaja, akuga ruuter, mille saab kaasa võtta ja taskusse pista. Neid on erinevaid ja AM-I testilaual on neist üks uusim: D-Linki DIR-506L SharePort Go Mobile Companion. Nagu viimasel ajal kombeks, on ruuterisse lisatud ka personaalse pilve funktsionid, et oma sülearvutile, tahvlile ja mobiilile kas USB-mälupulgalt või mälukaardilt (üle vastava adapteri) meediat jagada.
Viimasel ajal aina enam serveri- ja IT-ifrastruktuuriteenuste ärisse sukelduv Levira jätkab siiski ka teleülekannete teemadega ning teletootmismeeskond valmistas äsja Baltikumis ainulaadse teletootmisbussi, millega saab telepilti toota ning satelliidi vahendusel ka otse eetrisse saata.
„Kui tavapäraselt on telepildi vahetuks ülesvõtmiseks ja otse-eetrisse edastamiseks vaja kahte erinevat jaama, siis meie valmistasime kliendi jaoks oluliselt mugavama ja hinnalt soodsama lahenduse – Levira uus ülekandejaam täidab mõlemaid funktsioone,“ kinnitab Levira teletoomisüksuse juht Kulno Kägu.
EMT lubab laiendada oma 4G leviala selle aasta lõpuks 95 protsendini Eesti elanikest. See tagatakse sagedustel 1800 MHz ja 2600 MHz töötava 4G võrguga. Esimene levib paremini läbi hoonete ning võimaldab katta suuremat territooriumi, teine on aga abiks suurte andmemahtude haldamisel tihedasti asustatud piirkondades.
EMT tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste sõnul on EMT pikemas perspektiivis huvitatud ka 800 MHz litsentsi saamisest, kuid käesoleva aasta võrguehitusplaane see otseselt ei mõjuta. 800 MHz sagedust kasutataks edaspidi hajaasustusega maapiirkondade katmiseks. Seni ootab selle sageduse kasutamine operaatorite poolt riigipoolse konkursi väljakuulutamist.
Ehkki Ericssoni tehnoloogiajuht Hakan Eriksson ütles ligi kaks aastat tagasi, et mingit 5G-d ei tule, on Ericsson selle uuesti üles kaevanud ja tutvustab 5G võimalusi järgmisel nädalal algaval Mobile World Congressil Barcelonas.
2011. aasta mais ütles Ericssoni CTO, et eetris on kanalite andmesidemaht juba hõivatud ja enam rohkem sinna midagi ei pressi.