Multirootorid ja droonid on muutunud igapäevasteks töö- ja mänguvahenditeks. Siin rubriigis asuvad kõik lood droonidest.
Droonid tiirlevad juba tüütult palju avalike ürituste ja isegi tagaaedade kohal, kurdavad inimesed. Oled just oma aia privaatses nurgas maha visanud, et vabalt päikest võtta, kui tüütu piniseja taevasse ilmub. Mida teha?
Amazon, Google ja teised tehnoloogiaettevõtted ehitavad üksteise võidu nüüd ka droone. Kes tahab sellega postipakke kohale vedada, kes Internetti - igaühel on oma huvid. Facebooki huvi on saada võimalikult paljud inimesed sotsiaalvõrku. Selleks on vaja aga Internetti. Seda jagab pea kohal tiirutav tiibadega tohutu suur droon.
Facebooki juht Mark Zuckerberg on seotud projektiga Internet.org, mis võttis eesmärgiks tuua Internet selle 1/3 maailma osani, kes pole veel võrku ühendatud. Programmiga on ühinenud paljud tuntud tehnoloogiafirmad: Ericsson, Mediatek, Qualcomm, Samsung jt.
Me kõik oleme juba väikestviisi tüdinud neist multirootoriga ringi põristavatest droonidest: ei ole tegu ega nägu. USAs näiteks on hakatud rahvusparkides nendega ringilendamist juba keelama.
Aga mis oleks, kuid roon lehvitaks tiibu nagu lind? Laperdaks looduslikul moel mägede ja orgude kohal? Vähemalt visuaalne reostus oleks väiksem, ka plärisemist on natuke vähem.
Kui Amazon ja teised on rääkinud võimalusest drooniga pakke kohale toimetada, siis DHL tegigi selle nüüd ära. Mitte küll igale aadressile ja igal pool, aga ühte kindlasse kohta droon nüüd lendabki.
DHL-i pakikopter toimetas edukalt Põhjameres maismaast 12 kilomeetri kaugusel asuvale Juisti saarele saadetise. Pärast edukat katsetust alustas DHL Parcel regulaarlende mandri ja eraldatud saare vahel.
On see nüüd droonimaailma Minox? Käekell-droon pakub kindlasti midagi, mis avab kantavate seadmete ajastus täiesi uue epohhi. Kui ikka see seade tootmisküpseks jõuab.
Samas on lootust, et saab, sest ega see kantav droon tehnoloogiliselt midagi üle mõistuse keerulist polegi. Tegemist on painduva multikopteriga, mida "vabal ajal" saab kanda randmel nagu käekella. Kui natuke edasi disainida, võibki kopterile kella sihverplaadi ka peale teha. Tasub aga anda käsklus iseend filmida või pildistada ja juba lendabki kell käe pealt minema ning asub teenistuskohustusi täitma. Muidugi oskab see ka peremeest jälitada, näiteks sõita kaasa matkal või filmida mägironimisel.
Droonidest oleme me ka varem kirjutanud ja ikka on olnud üheks põhiküsimuseks drooniga lendamine ja selle juhtimine. Tundub, et tuleviku eduka spetsialisti oskuste hulka peab kuuluma ka osav droonijuhtimine FPV-süsteemiga. Aga mitte alati.
Nii nagu tulevad isesõitvad autod, nii on olemas ka iselendavad droonid, mis täidavad edukalt etteantud missiooni. pead vaid olema osav arvutikasutaja ja oma soovi droonile täpselt selgeks tegema.
Tänapäeva ärevatel aegadel, kui võivad ära kuluda näiteks oskused mobiililevi kadudes internetiühendus luua, võib osutuda ka üsna praktiliseks kaameraga drooni juhtimisoskus. See ongi AM-i esimene droonitest. Õigemini küll nelirootori ehk quadcopteri test.
Tõelised profid tõstavad muidugi õhku tuhandeid eurosid maksva õhusõisuvahendi ja vaatavad FPV-ga (First Person View ehk vaade lennuki kokpitist, mis transleeritakse lennukijuhi maapealsesse pulti), kuhu mehitamata õhusõiduk sõidab ja juhivad operatiivselt. Muide, ka Hubsan X4 sai sel aastal oma FPV-mudeli, kuigi nii väikese lennukaugusega pole seda eriti muuks vaja kui harjutamiseks.
AM vaatab nüüd natuke tulevikku: kristall- või õigemini ränikuulid ennustavad, et aastal 2020 on elu juba hoopis teine, aga kõiki selle lähituleviku märke on juba praegu näha. Küsimus on ainult selles, kui laiad rahvamassid seda uut tehnoloogiat kasutavad, mis seisneb mobiilses (kaug)töös, droonidest abimeeste ja robotite kasutamises, virtuaalmaailmas asjaajamises ning mõtte jõul juhtimises.
Mõnikord on hea vaadata otse tulevikku. Amazoni laboris saab seda teha. R&D osakond maailmakuulsas e-poes ja IT-lahenduste firmas lõpetab mõne aasta pärast selle käsitsi pakiveo lõputuna näiva ajastu ja proovib käima saada esimese mehitamata õhusõidukitega pakkide kohaletoomise teenuse.
Juba teist aastat järjest pannakse robotid omavahel TTÜs jalgpalli mängima. Rahvusvaheline robootikavõistlus Robotex toimub 3. ja 4. detsembril TTÜ spordihoones. Mõlemal päeval avatakse uksed kell 10.00 ning üritus on kõigile tasuta.
Lisaks võistlusele on Robotexil ka töötoad ning tehnikamess. Vaadata saab näitust „Robotex läbi aegade“, Robotexi joonistuskonkursi parimate tööde näitust, Eesti Disainikeskuse näitust „SÄSI“ ning TTÜ Tehnoloogiakooli kursuse „Tootearendus“ parimaid töid.