Hiljuti testisime Arvutimaailma toimetuses mitukümmend tuhat krooni maksvat videokonverentsiseadet ja tekkis küsimus, miks need nii palju maksavad. Üks oletatavatest põhjustest oli ka see, et ilma kallite seadmeteta ei saa rohkem kui kahe osalejaga videokonverentsi pidada. Nüüd siis saab, vähemalt esialgu tasuta. Tänasest on saadaval beetaversioon Skype’i tarkvarast, mis võimaldab Skype’i enimküsitud funktsiooni – videokõnesid mitme osapoole vahel.

Täna tuleb välja Microsofti uus kontoripakett Office 2010, mille üks olulisemaid muudatusi on integreerumine sotsiaalvõrkudega ja pilveteenuste tugi. 

Office 2010 ja SharePoint 2010 arendamisest võttis osa 8,6 miljonit testkasutajat. Uue Office’iga saab tööd teha nii arvutist, mobiiltelefonist kui ka veebilehitseja kaudu.

Seoses euro-otsusega peavad kõik ettevõtted alustama oma raamatupidamis- ja juhtimistarkvara ümber seadistamisega, et mitte jaanuarist töövõimetuks muutuda.

Ettevõtete eurole üleminek toob kaasa isegi kaasaegse tarkvara puhul rida töid - olemasoleva seadistuse kaardistamine, skriptide ümberkirjutamine, andmete konverteerimine, üleminekutestid ning vajadusel parandused ja uued testid. Kui ettevõte kasutab keerulisemalt seadistatavaid programme, siis tuleb lisaks arvestada veel programmeerimine, mis on aeganõudev ja kulukas. Kui eurole üleminekut toetavate IT-lahendustega õigeaegselt mitte tegeleda, siis tekib oht, et ettevõte muutub mõneks ajaks päris töövõimetuks.

Samsung hakkab järgmisest kuust tootma uusi, 30 nm tehnoloogiaga ühekihilisi OneNAND kiipe, mis on neli korda kiiremad kui vanad ja pakivad 8 Gb mälukiibile tunduvalt tihedamini andmeid.

Samsungi pressiteate kohaselt lähevad need põhiliselt kasutusse mobiiltelefonides, kuid ka minisülerid võiksid olla sobiv kasutajagrupp.

11. mail kell 15:00 toimub IT Kolledži avalike loengute sarjas kahekümne kolmas loeng. Maailma juhtiva infoturbetarkvara tootja F-Secure viirusetõrje laborite juht  Mikko Hyppönen peab loengu teemal “Viimaseid näiteid küberkuritegelikust maailmast“.

IT Kolledži rektori Kalle Tammemäe sõnul on infoturbe maailma tippguru Mikko Hyppönen Eestis väga oodatud külaline kuivõrd turbeküsimused on tõestatult missioonikriitilised nii iga organisatsiooni kui üksikisiku vaates. „Meil on hea meel kuulda uusimatest arengutest turbevaldkonnas vahetult tippklassi turbetarkvara tootva firma juhtivalt arendajalt ja ideoloogilt“, sõnas Tammemäe.

Tele2 avas maapiirkondade internetiga katmise projekti raames kahe kuuga 36 uut 3,5G jaama. Septembriks soovib ettevõte katta kiire 3,5G interneti leviga ca 55% Eesti territooriumist, kasutades selleks suuremat leviala võimaldavat UMTS900 tehnoloogiat.

Praegu elab Tele2 kiire 3,5G interneti levialas ca 75% elanikkonnast.

Kahe kuuga kattis Tele2 kiire 3,5G leviga suure osa Harjumaast ja Pärnumaast, lisaks avas uued 3,5G jaamad Lääne-Virumaal, Raplamaal, Läänemaal ning Tallinna linnas.

Maapiirkondades ülikiire interneti baasinfrastruktuuri arendav Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus selgitas välja esimese projekteerimis-ehitushanke EstWin 001 edukad pakkujad. Need hakkavad ehitama seitset geograafiliselt eraldi seisvat hanget. Ühe kilomeetri võrgu projekteerimise ja ehituse keskmiseks hinnaks kujunes ligi 125.000 krooni. Kõigi pakkumiste hind kokku on ca 50 miljonit krooni.

Elisa toob esmaspäevast välja mobiilse interneti paketid, kus pole mahupiiranguid. Lisaks plaanib Elisa 3,5G levialaga katta aasta lõpuks 50% Eesti territooriumist.

Elisa juhatuse esimeheSami Seppäneni sõnul on Elisa käesoleva aasta eesmärgiks välja ehitada suurim ja kiireim 3,5G leviala. „Viimase paari aasta jooksul on mobiilne internet tänu arvestusväärsetele kiirustele tõusnud koduinternetile võrdväärseks konkurendiks,“ ütles Sami Seppänen.

Eestikeelses Vikipeedias toimunud informaatikaalaste artiklite võistluse käigus kirjutati üle 250 uue artikli ja täiendati oluliselt umbes sama suurt hulka juba varem alustatud artikleid.

Parimaks koostajaks nimetas žürii ajakirjaniku ja õpetajana töötava Pia Parise, kes paistis silma originaalmaterjali lisamisega ning kirjutas näiteks mahukad artiklid taskuhäälingust ja Google Mapsist. Parimateks täiendajateks osutusid Rene Saarsoo ja Mart Küng. Toimetaja auhind läks Taivo Ristile. 3000-kroonised auhinnad pani välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

Canon tõi välja uue foto- ja filmiskanneri CanoScan 9000F fotograafidele ja neile, kes vajavad kiiret skannerit, mis tuleks toime erinevate filmi- ja failiformaatidega.

CanoScan 9000F on mudeli CanoScan 8800F edasiarendus, millele on lisatud skanneri tööd täiustavaid funktsioone. Skänneri 9600x9600 dpi CCD sensor tagab senisest parema kvaliteedi, 48-bitine värvisügavus tagab tõepärasema värviedastuse ning suurendamiseks ja suure lahutusega printimiseks vajaliku täpsuse.