Viimastel kuudel on märgatud üsna palju uusi mobiilinumbreid, mis algavad numbriga 8. Telia selgitab, miks need numbrid on kasutusele võetud ja mida kliendid peaks teadma.

Mobiilinumbrid on piiratud ressurss, mille kasutamist sätestab riiklik numeratsiooniplaan ja haldab TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet). Seni on mobiilinumbrid Eestis alanud tavaliselt numbritega 50–59, kuid mobiilside kiire areng ja uute seadmete (nt turvakaamerad, erinevad asjade interneti lahendused jms) lisandumine on toonud kaasa vajaduse laiendada numbrivahemikke.

Los Angeleses rullus hollywoodilikes prožektorite vihkudes reede öösel lahti vaatemäng, mida videomängutööstus on hinge kinni pidades oodanud terve aasta. Reaalsus paindus ja mõnede ootused purunesid kildudeks. Kui tseremooniameister Geoff Keighley lavale astus, oli selge, et mingid traditsioonilised lood seekord karikaid ära ei korja.

Kas oled valmis maksma veebilehitseja eest, mis lubab olla targem kui sina ise? Norra päritolu veebilehitseja ehk brauser Opera on heitnud kinda internetimaailma hiiglastele, tuues avalikkuse ette esimese eksperimentaalse ja päris futuristliku brauseri Neon. Kuid selle digitaalse imelooma taltsutamine ei ole alati odav lõbu.

^{Fotol vasakult: ITLi juhatuse liige Andre Visse, stipendiumisaaja Junaid Sajid ja ITLi president Ats Albre.} 

Foto: Joanna Jõhvikas  

Haridus- ja Noorteamet (Harno) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutasid välja tänavuse tehnikateadlase Ustus Aguri nimelise stipendiaadi. Stipendiumi pälvis Junaid Sajid silmapaistva ja Eesti ühiskonna vajadustega tihedalt seotud doktoritöö eest, mis käsitleb tehisintellektil põhinevat pahatahtlike droonide tuvastamist mobiilsidevõrkude abil.  

Tavaliselt seostub akadeemiline aktus väärikate talaaride ja pikkade kõnedega. Seekord aga tervitas TalTechi aulas olijaid midagi hoopis teistsugust – helkiv tulevik, mis pilgutas digitaalset silma: lavale astus mitte harjumuspärane päevajuht, vaid tehisintellekti juhitav humanoidrobot.

Toimus TalTechi Arengufondi stipendiumiaktus.

^{Foto: Yan Krukau, Pexels}

(Sisuturundus)

Kui traditsiooniliselt on sport tähendanud staadionitel jooksmist, palli tagaajamist või füüsilist katsumust, siis tänapäeval on spordi definitsioon sügavalt muutunud. E-sport ehk elektrooniline sport on kasvanud hobist miljardite eurode suuruseks globaalseks tööstuseks, mis populaarsuselt on isegi ületanud mitmed olümpiaalad. Kas e-sport on tõesti saamas maailma populaarseimaks spordialaks ja millist rolli mängivad selles Eestist pärit professionaalid?

Olid ajad, mil nutikellade kuningas polnud mitte Apple, Huawei ega Samsung, vaid üks väike, visa ja tuntud tegija nimega Pebble. See oli ajastu, mis tundub nüüdseks sama kauge kui müütiline Atlantis. Kuid legendid ei sure – nad lihtsalt muutuvad. Ligi kümme aastat pärast oma impeeriumi kokkuvarisemist on Pebble tõusnud tuhast, kuid seekord ei ulatata meile mitte kella (kuigi üles soojendati ka randmeseadmed), vaid midagi palju peenemat. 

See oli juba 11 aastat tagasi, kui Arvutimaailm Jollat testis. Siis oli idufirmal oma uue üllitisega veel suuri probleeme: paljud Androidi polulaarsed äpid ei töötanud nii, nagu vaja. Vahepeal on aga maailm pöörase kiirusega edasi arenenud ning nüüd on lisaks äppide jooksutamisele vaja ringi ajada tehisaru, teha ülihäid pilte parima kaamerakomplektiga ning mängida mänge, mis vanasti isegi hea arvuti võhmale võtsid. kas vahepeal varjusurmas olnud Soome Idu, millele panid aluse Nokiast koondatud töötajd, saab lõpuks jalad alla?

Canon tõi välja uue täiskaader kaamera Canon EOS R6 Mark III. Eestis on kere hinnaks 3089 eurot ja see seab kaamera selgelt pro ja semipro kasutaja ette. Meil on kogemus Canon EOS R6 Mark II-ga, seega vaatleme uut mudelit ametliku info põhjal ja võrdluses sellega, mida R6 II juba pakub. Testkeret käes ei ole, seega kõik hinnangud tuginevad numbritele ja tootja lubadustele.

Kellele see kaamera on mõeldud

R6 Mark III istub canoni rivis R6 Mark II ja R5 seeria vahel. Eesmärk on pakkuda ühte keret, mis saab hakkama nii fotode kui videoga.

Sihtrühm on:

(Sisuturundus)

Politsei ja ERGO kindlustuse andmetest joonistub välja kurb muster – igal aastal panevad turvavööd kinnitamata jättes tuhanded sõitjad teadlikult ohtu nii ennast kui kaasreisijaid. Ainuüksi sellel aastal on politsei tabanud juba üle 2000 turvavööta reisija.