Uudised

Tartu Ülikool kutsub jälle tasuta programmeerimist õppima, et omandada hiljem vägagi hästi ära tasuv amet. TÜ arvutiteaduse instituudi pakutavad eestikeelsed tasuta e-kursused jätkuvad ka sel sügisel ja on olnud seni ülipopulaarsed. E-kursused on praeguseks edukalt lõpetanud enam kui 6000 inimest.

11. septembril algab neljanädalane kursus „Programmeerimisest maalähedaselt“, mis tutvustab osalejatele ülevaatlikult programmeerimiskeelt Python. Kursust vürtsitavad elulised maalähedased lood, mis loovad paralleele programmeerimisega seotud teemade ja igapäevase eluolu vahel.

Kirjutasime eelmisel nädalal oma Huawei P10 aastases testis, et see telefon sai moodsa VoLTE ehk kõneteenuse toe üle LTE andmeside. Viimasel ajal on ka mitmed muud tootjad lisanud oma tippmudelitele tarkvarauuenduse, mis VoLTE kõned võimalikuks teeb. 

Uus kooliaasta on peagi käes ning seetõttu vajavad paljud kooliteed alustavad noored endale uut telefoni, millega kodust eemal olles lähedastega ühendust hoida. Kui tegu on alles telefoniga sinasõprust sobitava lapsega, siis tuleb lisaks seadme ostule selgelt sõnastada ka reeglid, mille järgi telefoni kasutamine käima hakkab. Lisaks tuleb muidugi lapse vanusest ja telefonikasutuse eesmärgist lähtuvalt välja valida konkreetne telefon, mida lapsele muretseda.

Euroopa Majandusuuringute Keskus uuris Google Play rakenduste poest alla laetud faile. Uuringust selgus, et 136 rakendusest pooli sai installida ainult pärast seda, kui telefoni omanik on lubanud juurdepääsu enda tundlikule teabele. 14 äppi olid problemaatilised mobiilirakendused eraelu ja isikuandmete kaitse seisukohast.

Sotsiaalministeerium otsustas lõpetada lepingu sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi senise arendaja Tietoga. Eesti ühe suurema tarkvarafirma Helmese partner ja arendusjuht Raul Ennus kinnitab, hange oligi Eesti mastaabis harvaesinevalt keerukas ning soovitab kolme põhimõtet, mida IT-projektide tellimisel ja arendamisel silmas pidada, et suured tarkvaraprojektid õnnestuks.

Moodsaid nutitelefone vaevab pidevalt akuprobleem: need kipuvad liiga kiiresti tühjaks saama. Washingtoni Ülikoolis leiti selle vastu rohtu kahe vana, juba möödunud sajandist tuntud nipiga ja ehitati akuvaba mobiil. 

Esimene nipp on teada päikesepaneeliga kalkulaatorite ajast: mobiil ammutab energiat valgusest ja kulutab seda väga kokkuhoidlikult. Teine aga meenutab viiekümnendaid-kuuekümnendaid, kui inimesed raadiomastide all kerisid suuri poole, mis raadiosaatjast laineid kinni püüdsid ja elektriks moondasid. 

Statistikaportaali Statista andmetel maksis 2016. aastal keskmine nutitelefon maailmas 240 eurot, mis on märksa vähem, kui 370 eurot 2010. aastal.

Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul ostetakse enim kallima hinnaklassi telefone, Ameerika Ühendriikides ning Euroopa paistab pigem silma madalama hinnaklassi telefonide lembuse poolest. “Telefonide kvaliteet on oluliselt paranenud ning odavamad mudelid pakuvad juba pea sama kasutuskogemust kui kallimad ning seetõttu ostetakse neid rohkem. Eestis maksab nutitelefon keskmiselt 250 euro ümber,” lisas Seema.

Üks Eesti idufirma tegi muutuse pankade rahvusvahelistes maksetes, teine siinsete juurtega ettevõte tegi telekomiäri raputava suhtlustarkvara. Nüüd loob Eesti tarkvaraarendaja Ignite OÜ uudsele platvormile krüptoraha, mille kasutamine on senistest alternatiividest kiirem, odavam ja mugavam.

Krüptoraha seostatakse ennekõike Bitcoinide, plokiahela ja müntide energiamahuka digitaalse kaevandamisega. Plokiahelal baseeruvad krüptorahad vajavad aga alternatiivi, sest laienevat kasutajaskonda hakkavad piirama tehnilised detailid, põhjendab Ignite oma krüptoraha loomist uuel platvormil.

Euroopa ühtsed andmesidetariifid on pannud inimesed vabalt netti kasutama ka kodust mujale Euroopasse minnes. Kohati on olnud andmesidemahu kasv kuni 60 korda.

Tele2 andmete järgi kasutasid Euroopa Liidus reisivad eestlased mobiilsideteenuseid juunis osa riikides kuni 60 korda rohkem kui mais. Mobiilse interneti kogukasutus Euroopa Liidus suurenes ligi kolm korda.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul tõi hüppelise mahtude kasvu juunis käivitunud Euroopa Liidu rändlusteenuste regulatsioon, mille eesmärk oli kaotada rändlusteenuse tasud EL-is.

Tundub ju lihtne - vali õige inimene tööle tema oskuste järgi, mitte pika elulookirjelduse põhjal? Tegelikult ei olnud siiamaani nii lihtne, sest enamus töölevõtte tuleb ikkagi CV-de kaudu, mis on kulukas ja aeganõudev valikuprotsess. Keegi lappab läbi CV-de kuhja, tõstab huvitavamad kõrvale ja siis ehk läheb alles oskuste hindamiseks.

Kui aga keegi heade oskustega inimene oli mitte nii silmatorkava CV-ga?