Serverid

Kõik, mis on meie võrgu taga.


Samsung alustas maailma suurima mahuga üle 30 TB SSD ketaste tootmist

Vahepeal on salvestusseadmete maailm hiigelhüpetega edasi arenenud. Samsung pakub nüüd 30 TB suurusi SSD kettaid, mis mahuvad 2,5-tollisesse SATA kõvakettasahtlisse. 

Seega on uued hiigelmahuga kõvakettad lausa väikest 2,5-tollist formaati, kuid mõeldud kasutamiseks siiski enterprise klassi võrgusalvestusseadmetes.

Toode nimega PM1643 koosneb 32-st Samsungi 1 TB NAND välkmälumoodulist, millest igaühes on uusim 64-kihiline V-NAND kiip. 12 Gb/s SCSI liidesega ulatub lugemiskiirus 400 tuhande IOPS-ini ja kirjutamiskiirus 50 tuhande IOPS-ini.

Mis juhtub, kui meid tabab magnetimpulss, küberrünnak või suur kaablirike?

Kunagine Linxtelecom, praegune CITIC CPC ühendab meid välismaailmaga ja pakub ka serverikeskusi paljudes erinevates regioonides. Andmekeskused ja ühendused nende vahel on infoühiskonna närvivõrk. Uurisime CITIC CPC Euroopa juhi James Halberstadti käest, mis juhtub, kui midagi suurt juhtub (näiteks elektromagnetiline impulss ehk EMP, kaablirike või muu suur andmehäving) ja kuidas inimkond sellest supist välja tuleb.

Kõik läheb nutikaks - ka serverikeskuste juhtimine

Serverikeskused muutuvad aina kontsentreeritumaks, üha kõrgemad on nõuded töösoleku ajale ja töökindlusele. Seega peab ka andmekeskuste juhtimine aina enam automatiseeruma ja tööd, mida serveritega tuleb teha, muutuvad aina täpsemateks. Freeform Dynamicsi uuring koostöös Eatoniga näitas, et serverikeskuste administraatoritel ja tehnilistel töötajatel on ebakindlus oma tööpostil suurenenud, seoses toitehaldusega ja serverikeskuse keskkonnalahenduste juhtimisega.

Levira uus andmekeskus on kõrge hoone all sügaval maa sees

Ehitada serveriruum 314 meetri kõrguse hoone alla ei ole vast maailmas midagi eriskummalist, kuid ehitada see samas 8 meetrit allapoole maapinnast ja 13 meetrit merepinnast ning ümbritsetuna 20 000 tonnist betoonist – teist sellist vähemalt Eestis ei ole ega tule. Nimelt ehitas Levira oma uue andmekeskuse just Tallinna Teletorni alla.

VIDEO: Amazon paneb veoautod andmeid vedama!

Mäletate veel nalja sellest, et andmeid on kiirem kirjatuviga mälukaardil saata, kui gigabaite üle neti liigutada? Või kui Amazon tuli välja kõvakettakohvritega, millega andmete serverikeskusesse saatmine kulleriga võttis kordades vähem aega kui oma terabaite üle neti pumbata? Need jutud vastavad kõik tõele. Kuid mida teha siis, kui infot on petabaitide jagu?

Andmekeskuste aina kasvavale jahutusprobleemile leidub lahendus

? Aitab vahepeal pehmematest teemadest, kiikame korraks serveriruumi ja uurime, millised on sealsed probleemid. Ilmad lähevad jahedamaks ja jahutamine muutub lihtsamaks, kuid ikkagi - serveriruumidesse kontsentreerub aina suurem võimsus ühele ruutmeetrile ja kõike seda tuleb efektiivselt jahutada. Ühest otsast anname energiat protsessorite ja kõvaketaste jaoks, mis soojenevad, teisest otsast tuleb seda soojenemist (jälle energiamahukalt) jahutada. Mida siis ette võtta, et see soojendamine-jahutamine efektiivsem oleks?

Teeme mõisted selgeks: mis on replikatsioon ja Continuous Data Protection

? Tihti räägitakse andmevarunduses replikatsioonist ja Continuous Data Protectionist. Kuid mis need täpsemalt on ja kuidas või mis olukordades seda vaja läheb?

! Nende kahe mõiste puhul võib pidevalt kohata puterdamist ja segamini ajamist. Sisuliselt on tegemist täiesti erinevate tehnikatega. Replikatsioon tähendab et mingid andmed peegeldatakse kas siis uni-direction (ainult ühes suunas) või bi-direction (mõlemas suunas, sünkroniseering) teisel asukohal olevate andmetega. Continuous Data Protection (CDP) aga tähendab reaalajas varundust.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.