Mõni päev tehnoloogia ajaloos on tähtsam kui teine, ehkki see võib suurtesse uudistesse mitte jõuda. 25. august 1991 on just selline. Ühel selle suvepäeval istus Soome tudeng, 21-aastane Linus Benedict Torvalds, oma arvuti taga ja kirjutas midagi, mis tundus esmapilgul olevat lihtsalt järjekordne postitus lõputute uudisgruppide seas. Ta teatas, et töötab "lihtsalt hobina" välja tasuta operatsioonisüsteemi, mis on mõeldud 386(486) protsessoriga AT-arvutikloonidele.
Ta ei osanud ilmselt aimatagi, et see tagasihoidlik kuulutus paneb käima sündmuste ahela, mis muudab pöördumatult kogu tehnoloogiamaailma.
See sündmus ongi Linuxi sünnipäev, mida tähistatakse 25. augustil. Kuigi esimese lähtekoodi avalikustamiseni läks aega veel ligi kuu – 17. septembrini, on just see päev jäänud ajalukku kui hetk, mil seeme idanema pandi. 34 aastat hiljem on see seeme kasvanud hiiglaslikuks puuks, mille juured ulatuvad igasse meie eluvaldkonda.
Alguses oli Linux vaid hobiprojekt, mis inspireeritud Minixist – UNIX-i sarnasest operatsioonisüsteemist, mis oli loodud hariduslikel eesmärkidel.
Torvalds soovis luua midagi enamat, midagi, mis oleks vaba ja kõigile kättesaadav. Tema kuulutus "Olen tegemas (tasuta) operatsioonisüsteemi (lihtsalt hobina, see ei saa olema suur ja professionaalne nagu gnu) 386(486) AT-kloonidele" on jäänud elama kui nali ja enesekriitiline sissejuhatus millegi revolutsioonilise algusele.
Ta ei uskunud, et sellest saab kunagi midagi suurt ja professionaalset, kuid just see tagasihoidlikkus ja avatud lähtekoodiga lähenemine tegigi asjast midagi enneolematut.
Tänapäeval ei ole Linux enam pelgalt inseneride ja arvutihuviliste mänguasi, nii nagu paljud arvavad siiani. See on nähtamatu jõud, mis juhib peaaegu kõike, millega me kokku puutume. See on tegelik "nähtamatu käsi", mis paneb asjad tööle.
Tõenäoliselt puutud sa Linuxiga kokku kümneid kordi päevas, ilma et seda isegi teaksid. Alates Androidi nutitelefonidest taskus ja nutiteleritest elutoas kuni Wi-Fi ruuterite ja nutikülmikuteni, kõik need jooksevad Linuxil. Isegi tehisintellekti assistendid, nagu Google Assistant ja Amazon Alexa, toetuvad ona sisemuses Linuxile.
Kuid Linuxi võim ei piirdu ainult koduelektroonikaga.
Selle tegelik suurusjärk on nähtav just suures plaanis. Linux on selgroog, mis toetab praktiliselt kogu internetti. Suurem osa veebiserveritest, mis hoiavad internetti töös, kasutavad Linuxit. Isegi Wall Streeti finantsmaailm tugineb Linuxile, et hallata keerukaid kauplemisplatvorme.
Üks uskumatumaid fakte Linuxi kohta on, et see on maailma kõigi 500 võimsaima superarvuti mootoriks. Need on masinad, mis teevad teaduses ja tehnoloogias uskumatuid edusamme. Linux on ka Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) arvutisüsteemide aluseks.
Seega kui sa järgmine kord haarad oma telefoni, lehitsed Internetti või imetled öist taevast, mõtle sellele 34 aastat tagasi toimunud sündmusele. Palju õnne, Linux!
