Rahvusvaheline analüüsiettevõte Ookla tunnistas Elisa teist aastat järjest Eesti kiireima ja parima 5G võrguga operaatoriks. Tunnustus põhineb sõltumatutel mõõtmistel.
Ookla analüüsi järgi kasvas Elisa 5G-võrgu kiirus võrreldes eelmise poolaastaga. 2026. aasta esimese ja teise kvartali andmete põhjal ulatus mediaan allalaadimiskiirus 338,91 Mbit/s-ni.
Pealtnäha süütu soodne tehnikavidin võib avada küberpättidele kodu digitaalse esiukse. Telia küberturbe lahenduste arhitekti Kristjan Aljase sõnul kipuvad inimesed nutividinate puhul vaatama eelkõige hinnasilti, jättes odava tootega kaasnevad riskid tagaplaanile.
„Paljud nutiseadmed on tehtud võimalikult lihtsasti kasutatavaks, kuid turvafunktsioonid on sageli täiesti puudu, sest kaitsemeetmed muudavad kasutamise keeruliseks ja vähendavad müüki,” räägib ta.
Telial on hetkel käimas ettevõtte ajaloo mahukaim võrguarendusprogramm, mille eesmärk on tuua valguskaabliühendus enam kui 130 000 Eesti majapidamiseni. Selle projekti raames sai Tallinna Õismäe linnaosast äsja esimene piirkond Eestis, kus vana tehnoloogia pandi lõplikult puhkama ning eranditult kõigi klientideni jõuab nüüd internet nobeda valguskaabli kaudu.
Hiina teadlased tegid optilise kiuga midagi veidrat: nad võtsid klaasi seest ära ja panid valguse kihutama läbi tühja toru.
Hiina telekomi- ja fiiberoptika hiiud teatasid äsja maailma esimesest edukast reaalsete olude testist, kus uue põlvkonna õõneskiudkaabli (hollow-core fiber) kaudu edastati üheainsa lainepikkuse kohta ulmeline andmemaht 1,2 terabitti sekundis (Tb/s). Kokku pigistati ühest kaablikanalist läbi 51,3 Tb/s – seda enam kui 200 kilomeetri pikkusel distantsil ja ilma vahevõimenditeta.
Tegemist on uue ametliku maailmarekordiga.
Meie jaoks on Wi-Fi muutunud sama iseenesestmõistetavaks nagu elekter pistikupesas või kraanivesi – märkame selle olemasolu alles siis, kui see ootamatult kaob. Täna, 20. juunil, on aga aeg see nähtamatu abimees rambivalgusesse tõsta, sest käes on ülemaailmne Wi-Fi päev.
Kuid see päev ei ole loodud pelgalt selleks, et tähistada kiiret Netflixi voogedastust diivanitahvelarvutisse või sujuvaid videokõnesid. Sellel on palju suurem missioon.
Kaitsetehnoloogiaettevõte Vegvisir esitleb Pariisis toimuval maailma suurimal kaitsetööstusmessil uut automaatset sidehaldussüsteemi ja olukorrateadlikkuse platvormi laiendust, mis toob juhtimise maismaalt ka õhku ja merele.
Kuigi ruuterite teoreetilised kiirused on aastatega kasvanud ulmelistesse kõrgustesse, jääb tegelik kasutajakogemus tihti WiFi-võrgu väikeste levialade, paksude seinte ja kümnete nutiseadmete rägastikku kinni. Täpselt seda probleemi tõotab nüüd lahendada uus Wi-Fi 8 standard ja esimesena reaalse seadmega ka võrguseadmete tootja TP-Link, mis esitles oma uhiuut Wi-Fi 8 ruuteriplatvormi Archer 8.
Kultuurikatla katlaruum. Foto: Jaan Künnap, Wikimedia Commons
Kultuurikatel, Mere sündmuskeskus ja Salme sündmuskeskus on koostöös Teliaga seljad kokku pannud ja lükanud käima tehnoloogilise turbomootori: kõigis kolmes majas on nüüd saadaval kuni 10 Gbit/s kiirusega internetiühendus.
Keset laulupidu või suurt spordivõistlust võib küll ekraanil särada uhke 5G märk, kuid pilt ei liigu ja video ei lähe Facebooki või TikTokki üles. See on märk sellest, et me oleme seni elanud n-ö "pooliku" 5G ajastul. Kuid nüüd on sellel lõpp. Telia tegi Eesti mobiilsides ajaloolise sammu, paisates eetriühendustesse 5G+ ehk iseseisva (Standalone) võrgu, mis lubab lõpuks ometi vabastada uue põlvkonna tehnoloogia vanade põlvkondade kütketest.
Me oleme harjunud mõtlema „pilvest“ kui millestki hoomamatust ja kindlast – justkui hõljuksid meie veebid, e-kirjad, fotod ja ärikriitilised andmed kusagil stratosfääris, kaitstuna maiste murede eest. Hiljuti sai see illusioon aga valusa ja leegitseva löögi. Iraani raketirahe ja droonirünnakud Amazoni (AWS) andmekeskustele Bahreinis ja Dubais on meelde tuletanud karmi tõe: pilveteenused on tegelikult vägagi füüsilised hooned täis kaableid, kiipe ja betooni, mis on haavatavad ka kõige konventsionaalsema sõjategevusega.