Üldiselt on taskuruuterid kodumaal unarusse jäämnud, kuna iga nutitelefon saab mobiilse interneti jagamisega hakkama. Ubiquity on aga teinud sellele vidinale ühe kasuliku lisa, mis reisil olles tasuta netti kasutada lubab, isegi kui oled oma hotellitoa internetist natukene eemal.
Kas su arvuti käivitus täna hommikul tõrgeteta? Kas ettevõtte sisevõrk on turvaline ja printer viskab dokumente välja, kui prindid? Kui jah, siis pole see mingi must maagia ega hea õnn. See on ühtede nähtamatute kangelaste töö.
Süsteemiadministraator ehk rahvakeeli "süsadminn" on nii liikluskorraldaja, torumees kui ka tuletõrjepealik. Kui kõik töötab, ei pööra neile keegi tähelepanu. Ent kui keset ööd puruneb kuskil "digitaalne veetoru" või serveriruumis miski seiskub, on just nemad need, kes mõnikord uneajast ja nädalavahetusi ohverdades süsteemid taas püsti upitavad.
Hotelli saabudes teed sa tavaliselt seda, mida kõik külastajad: logid end sisse avalikku WiFi-võrku, et kiirelt e-kirjadele pilk peale visata või pilveteenusesse siseneda. See pealtnäha kahjutu liigutus võib osutuda veaks.
Rahvusvaheline analüüsiettevõte Ookla tunnistas Elisa teist aastat järjest Eesti kiireima ja parima 5G võrguga operaatoriks. Tunnustus põhineb sõltumatutel mõõtmistel.
Ookla analüüsi järgi kasvas Elisa 5G-võrgu kiirus võrreldes eelmise poolaastaga. 2026. aasta esimese ja teise kvartali andmete põhjal ulatus mediaan allalaadimiskiirus 338,91 Mbit/s-ni.
Pealtnäha süütu soodne tehnikavidin võib avada küberpättidele kodu digitaalse esiukse. Telia küberturbe lahenduste arhitekti Kristjan Aljase sõnul kipuvad inimesed nutividinate puhul vaatama eelkõige hinnasilti, jättes odava tootega kaasnevad riskid tagaplaanile.
„Paljud nutiseadmed on tehtud võimalikult lihtsasti kasutatavaks, kuid turvafunktsioonid on sageli täiesti puudu, sest kaitsemeetmed muudavad kasutamise keeruliseks ja vähendavad müüki,” räägib ta.
Telial on hetkel käimas ettevõtte ajaloo mahukaim võrguarendusprogramm, mille eesmärk on tuua valguskaabliühendus enam kui 130 000 Eesti majapidamiseni. Selle projekti raames sai Tallinna Õismäe linnaosast äsja esimene piirkond Eestis, kus vana tehnoloogia pandi lõplikult puhkama ning eranditult kõigi klientideni jõuab nüüd internet nobeda valguskaabli kaudu.
Hiina teadlased tegid optilise kiuga midagi veidrat: nad võtsid klaasi seest ära ja panid valguse kihutama läbi tühja toru.
Hiina telekomi- ja fiiberoptika hiiud teatasid äsja maailma esimesest edukast reaalsete olude testist, kus uue põlvkonna õõneskiudkaabli (hollow-core fiber) kaudu edastati üheainsa lainepikkuse kohta ulmeline andmemaht 1,2 terabitti sekundis (Tb/s). Kokku pigistati ühest kaablikanalist läbi 51,3 Tb/s – seda enam kui 200 kilomeetri pikkusel distantsil ja ilma vahevõimenditeta.
Tegemist on uue ametliku maailmarekordiga.
Meie jaoks on Wi-Fi muutunud sama iseenesestmõistetavaks nagu elekter pistikupesas või kraanivesi – märkame selle olemasolu alles siis, kui see ootamatult kaob. Täna, 20. juunil, on aga aeg see nähtamatu abimees rambivalgusesse tõsta, sest käes on ülemaailmne Wi-Fi päev.
Kuid see päev ei ole loodud pelgalt selleks, et tähistada kiiret Netflixi voogedastust diivanitahvelarvutisse või sujuvaid videokõnesid. Sellel on palju suurem missioon.
Kaitsetehnoloogiaettevõte Vegvisir esitleb Pariisis toimuval maailma suurimal kaitsetööstusmessil uut automaatset sidehaldussüsteemi ja olukorrateadlikkuse platvormi laiendust, mis toob juhtimise maismaalt ka õhku ja merele.
Kuigi ruuterite teoreetilised kiirused on aastatega kasvanud ulmelistesse kõrgustesse, jääb tegelik kasutajakogemus tihti WiFi-võrgu väikeste levialade, paksude seinte ja kümnete nutiseadmete rägastikku kinni. Täpselt seda probleemi tõotab nüüd lahendada uus Wi-Fi 8 standard ja esimesena reaalse seadmega ka võrguseadmete tootja TP-Link, mis esitles oma uhiuut Wi-Fi 8 ruuteriplatvormi Archer 8.