Hiina teadlased tegid optilise kiuga midagi veidrat: nad võtsid klaasi seest ära ja panid valguse kihutama läbi tühja toru.

Hiina telekomi- ja fiiberoptika hiiud teatasid äsja maailma esimesest edukast reaalsete olude testist, kus uue põlvkonna õõneskiudkaabli (hollow-core fiber) kaudu edastati üheainsa lainepikkuse kohta ulmeline andmemaht 1,2 terabitti sekundis (Tb/s). Kokku pigistati ühest kaablikanalist läbi 51,3 Tb/s – seda enam kui 200 kilomeetri pikkusel distantsil ja ilma vahevõimenditeta.

Tegemist on uue ametliku maailmarekordiga.

Meie jaoks on Wi-Fi muutunud sama iseenesestmõistetavaks nagu elekter pistikupesas või kraanivesi – märkame selle olemasolu alles siis, kui see ootamatult kaob. Täna, 20. juunil, on aga aeg see nähtamatu abimees rambivalgusesse tõsta, sest käes on ülemaailmne Wi-Fi päev.

Kuid see päev ei ole loodud pelgalt selleks, et tähistada kiiret Netflixi voogedastust diivanitahvelarvutisse või sujuvaid videokõnesid. Sellel on palju suurem missioon.

Kaitsetehnoloogiaettevõte Vegvisir esitleb Pariisis toimuval maailma suurimal kaitsetööstusmessil uut automaatset sidehaldussüsteemi ja olukorrateadlikkuse platvormi laiendust, mis toob juhtimise maismaalt ka õhku ja merele.

Kuigi ruuterite teoreetilised kiirused on aastatega kasvanud ulmelistesse kõrgustesse, jääb tegelik kasutajakogemus tihti WiFi-võrgu väikeste levialade, paksude seinte ja kümnete nutiseadmete rägastikku kinni. Täpselt seda probleemi tõotab nüüd lahendada uus Wi-Fi 8 standard ja esimesena reaalse seadmega ka võrguseadmete tootja TP-Link, mis esitles oma uhiuut Wi-Fi 8 ruuteriplatvormi Archer 8.

^{Kultuurikatla katlaruum. Foto: Jaan Künnap, Wikimedia Commons}

Kultuurikatel, Mere sündmuskeskus ja Salme sündmuskeskus on koostöös Teliaga seljad kokku pannud ja lükanud käima tehnoloogilise turbomootori: kõigis kolmes majas on nüüd saadaval kuni 10 Gbit/s kiirusega internetiühendus.

Keset laulupidu või suurt spordivõistlust võib küll ekraanil särada uhke 5G märk, kuid pilt ei liigu ja video ei lähe Facebooki või TikTokki üles. See on märk sellest, et me oleme seni elanud n-ö "pooliku" 5G ajastul. Kuid nüüd on sellel lõpp. Telia tegi Eesti mobiilsides ajaloolise sammu, paisates eetriühendustesse 5G+ ehk iseseisva (Standalone) võrgu, mis lubab lõpuks ometi vabastada uue põlvkonna tehnoloogia vanade põlvkondade kütketest.

Me oleme harjunud mõtlema „pilvest“ kui millestki hoomamatust ja kindlast – justkui hõljuksid meie veebid, e-kirjad, fotod ja ärikriitilised andmed kusagil stratosfääris, kaitstuna maiste murede eest. Hiljuti sai see illusioon aga valusa ja leegitseva löögi. Iraani raketirahe ja droonirünnakud Amazoni (AWS) andmekeskustele Bahreinis ja Dubais on meelde tuletanud karmi tõe: pilveteenused on tegelikult vägagi füüsilised hooned täis kaableid, kiipe ja betooni, mis on haavatavad ka kõige konventsionaalsema sõjategevusega.

Telia käivitas Eesti seni mahukaima valguskaablivõrgu arendusprogrammi, millega tuuakse kiire ja tulevikukindel püsiühendus umbes 136 000 Eesti majapidamise ehk ca 300 000 inimeseni. Investeeringu kogumaht on ligi 100 miljonit eurot ning programm viiakse ellu aastatel 2025–2032.

„Niivõrd suures mahus ja nii ambitsioonika eesmärgiga valguskaabli- ehk optikavõrgu rajamist ei ole Eestis varem tehtud,“ kinnitab Telia Eesti tegevjuht Andre Visse. Samuti rõhutab ta, et kõikidele inimestele, kelle aadress jääb optikavõrgu arenduspiirkonda, on uue võrguga liitumine tasuta. 

IKEA nutikodu seadmete kliente, kes tormasid poodi uue põlvkonna Matter-ühilduvate seadmete järele, kimbutasid viimase ajani ühendusprobleemid. Rootsi mööblihiid lubas nutikodu "püha graali" – süsteemi, kus kõik seadmed (ja mitte ainult IKEA enda omad) räägivad ühist keelt ja seadistamine on lihtsam kui IKEA Billy riiuli kokkupanek.

Sel reedel, 30. jaanuaril 2026 tasub taas oma andmekandjad ja võrgukettad üle vaadata, et mittevajalikud andmed seal asjatult ruumi ei võtaks. Eestis toimub kaheksandat korda suur üleriigiline Telia digikoristuspäev, mille eesmärk on kutsuda inimesi ja ettevõtteid üles korrastama oma digikeskkondi ning tagastama kasutuna seisvaid elektroonikaseadmeid.