^{Foto: (CC) Kobi Shatiner / Pixabay}

21. jaanuari öösel viis Telia läbi ulatusliku mobiiliteenuste toimepidevuse testi, mille sarnast pole vähemasti mastaabi poolest Eestis varem tehtud. Telia tehnoloogiajuht Andre Visse kirjutab, mida sellised testid endast kujutavad ja miks säärane asi üldse vajalik on.

Qualcomm Technologies pakub oma uute kiipidega lisateenust kahepoolseks satelliit-sõnumisideks. Tegemist pole vaid hädaabiteadetega, vaid sõnumisidet saab kasutada ka ühenduses olemiseks kontaktidega või lihtsalt meelelahutuseks. Koostöös satelliiditeenuse pakkujaga Iridium saab uus teenus Snapdragon Satellite kättesaadavaks ka 2023. aasta teises pooles välja tulevatel uue kiibiga Androiditelefonidel ning muudel seadmetel.

SONOS Ray on ribakõlar, mis tõstetakse teleka ette telerilauale ja ühendatakse optilise kaabli abil telekaga. LAN võrgupesa ja WiFi ühendus on ka, sest see on ju Multiroom kõlar. Seega moodsas kodus on see kõlar kogu helisüsteem, mida vaja. Kuid paar asja on siiski puudu, võib klassikalise kõlari huviline täheldada.

Elisa tuli välja uue ülikiire koduinternetipaketiga kiirusega 1 Gbit/s. Uus pakett on saadaval kõikidele Elisa optika- ja partnervõrgu klientidele. 

„Tulevikukindlate ühenduste pakkumine on Elisa jaoks oluline nii raadio- kui kaabelvõrgus. Hea meel on teatada, et Elisa toob klientideni kõige kiirema internetipaketi, mida seni oleme pakkunud. Sümmeetrilist 1 Gbit/s ühendust pakume alates tänasest kõigile Elisa optika- ja partnervõrgu kasutajatele,“ sõnas Elisa telekomiteenuste juht Evelin Tulp. 

Nende jaoks, kes nutikate WiFi-kõlaritega juba tuttavad, on see lihtsalt üks järjekordne nutikas kõlar. Nende jaoks, kes sellesse maailma pole varem sisenenud, on aga SONOS One SL-i juures avastamist palju. Tegemist on hea kvaliteediga ning valju ja võimsa kõlariga, kuid oma kiiksudega, mis pole küll alati otseselt SONOSega seotud, vaid ongi multiroom-kõlarite kiiksud. Üks kiiks siiski on tootjapõhine ka - vaja on SONOSe enda äppi ja sellega saab kasutada SONOSe enda kõlareid, seega mingil määral tuleb kasutada suletud süsteemi, kui just Apple´i kasutaja pole.

„Elisa kasutab  oma tugijaamade töös juba täna 100% taastuvatest energiaallikatest ostetud elektrit, läbi mille pakume klientidele enda võrgus teenuseid. Õige pea astume sellest sammu edasi ja võtame tugijaamade juures kasutusele päikesepargid, et vähendada tõusvaid kulusid ja suurendada veelgi ettevõtte panust roheenergiasse. Pargid rajatakse koos Sunly Cityga ja renditakse täisteenusega. Selliselt saame lihtsalt viisil tarbida soodsat ja keskkonnasõbralikku päikeseelektrit,“ teatas Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli.

Kiirustest, mis tehtud tavakasutaja seadmega (iPhone 12) 27.07 Tallinnas.

Telia on hetkeseisuga avanud 204 5G tugijaama ning katab nendega kolmandiku rahvastikust. Sellest nädalast on 5G avatud ka uutel, sagedusoksjonil äsja omandatud 3,6 GHz sagedustel, mis lubab kasutajatel osades piirkondades kogeda mobiilset andmesidekiirust kuni 1 Gbit/s ja enamgi. Telia 5G levialaga saab tutvuda kaardivaates siin. 

Telia poolt värskelt omandatud 5G sagedusluba läheb kohe kasutusele, sest võrk selleks oli juba valmis ja Telia hakkab pakkuma 5G koduinternetti kiirusega kuni 500 Mbit/s kindlates 5G piirkondades. Nagu ikka, leviala laieneb pidevalt.

Telia omandas 5G sageduslubade oksjonil enampakkumise käigus 5G litsentsi 3,6 GHz sagedusalas. Koos sagedusloa saamisega toob ettevõte turule ka uued internetipaketid nii era- kui äriklientidele. Uutes 5G pakettides ulatuvad kiirused kordades kõrgemale kui senistes 4G pakettides.

TP Linki ruuter Archer C64 on nagu tänapäeval ikka Beamforminguga ruuter ehk suunab oma levi just sinna, kus asub tarbivaid seadmeid. See on juba vana tuttav tehnoloogia, mis aitab leviala laiendada. Uuema aja lahendustest on mudelil olemas aga uusim WPA3 turvalisus ja gigabitine kohtvõrk ehk Ethernet. Gigabitine kiirus peakski praegusel ajal olema juba kodude standardiks, kui vaja ühest seadmest teise striimida või suuri faile liigutada. Ja nendega tegeleb juba pea iga kodu.

Elame täna ajastul, mil meie ümber on meeletus koguses andmeid, millele juurdepääs on peaaegu hetkeline. Teekond pilvandmetöötluse laiema kasutuselevõtuni pole aga enam ainult mugavuse, vaid ka tulevikuperspektiivi küsimus - nii jätkusuutlikkuse kui ka küberjulgeoleku küsimuste lahendamisel võib pilveteenus anda olulise panuse.