Võrguseadmed

Eetris läheb järjest kitsamaks ja sellepärast peavad operaatorid leidma uusi mahukaid sagedusalasid, kus kiiret andmesidet pakkuda. Tele2 ostis esimesena Eestis oma 4,5G võrku uuendamiseks LTE Advanced PRO ehk 4,75G tasemele lisamahtu 2300 MHz sagedusalas.

WiFi on tihti ebakindla ühenduse sümbol - ära pane oma tähtsaid seadmeid, eriti servereid ja striimivaid kodumasinaid traadita ühenduse külge, võib mõni asjatundja hoiatada, sest Wifit katkestasid nii netiablas naaber kui eetris lärmakas mikrolaineahi. Põhiline aga on see, et ruuter pole õiges kohas. Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul on koduse WiFi ruuteri paigaldamiseks õigeid ja valesid viise ning vale paigutuse korral võib veebilehtede laadimine võtta kauem aega.

Elisa alustas sel nädalal Harjumaal ulatuslike 4G võrgu tihendamise töödega ning lisab järgneva kuu aja jooksul maakonda 100 uut 4G tugijaama, investeerides välja ehitusse üle miljoni euro. Tarbijale tähendab see 4G interneti kiiruste kasvu kuni kolm korda.

Ehkki paljudes maa- ja eramupiirkondades jääb olukord endiseks, on Telia Eesti esimese telekomioperaatorina hakanud alates 15. märtsist tulevikukindlat koduinterneti paketti, mille üles- ja allalaadimiskiirus ulatub 1 gigabitini sekundis (Gbit/s). Esimeses faasis muutub gigabitine Internet kättesaadavaks ca 40 000 kliendile, kes saavad soovi korral ise Telia Iseteeninduses oma koduinterneti kiirust tõsta.

Tulevikus laieneb 1 Gbit/s võimalus üle Eesti ligi 300 000 aadressile.

Praegune Bluetoothi uusim standard 4.1 saabus alles kolm aastat tagasi - 2014. aastal. Kuid sellest ajast on väga palju muutunud. Meil on nutiseadmed, mis tahavad Bluetoothi kogu aeg sees hoida, meil on asjade internet, mis peab akut hoidma mitte päevi, vaid kuid või isegi aastaid. Bluetooth 5 jaoks on karjuv vajadus olemas ja turg küps.

Bluetooth 5 standard ongi tehtud mõeldes eelkõige nutistule ehk asjade internetile. Uus Bluetoothi 5. põlvkond lubab stabiilsemat, kiiremat ja energiasäästlikumat ühendust.

Suvel hakkavad Tallinnas sõitma trammide asemel isesõitvad bussid. See on kindlasti üks targa linna ilmingutest, kuid targad valgustid, tark liikluse reguleerimine, tark elektrivõrk ja targad majad on ka selle olulised osad. 1900ndatel ja 1950ndatel või isegi 1980ndatel ennustatud targad linnad aga olid unistustes hoopis teistsugused, kui 21. sajandil neid ehitatakse. Polegi (veel?) hõljuvaid busse ja pilvelõhkujate vahel rippuvaid tänavaid, on hoopis infokiirteed ja targad lahendused.

Kõik kokku annab sellise nutika metropoli, milles on parem ja odavam elada.

Kuigi mööda külateid ja rabasid ning luitemetsi kulgevad valguskaablid mööda Eestit, ei pruugi kiire Internet maakohtadesse jõuda muud moodi kui õhu kaudu. Siis abistab vaid 4G ruuter. Kuidas seda seadistada? Mida teha, et kiirus oleks parim?

AM uuris veidi 4G ruuterite maailma ja siin on mõned muljed.

Tele2 plaanib koostöös Norra mobiilioperaatoriga Telenor luua Rootsi 2020. aastaks üleriigilise uue põlvkonna 5G mobiilsidevõrgu. 5G võrk on plaanis ka Eestis samal ajal valmis saada, 2017. aastal alustatakse siinses võrgus 5G võimekusega võrguseadmete lisamist.

Tele2 Rootsil ja Telenoril on juba alates 2009. aastast ühised 2G ja 4G võrgud, mistõttu on ühise 5G võrgu väljaehitamine järgmine loogiline samm. Kahe operaatori 4G võrk katab täna 99% Rootsi populatsioonist ning koostöö tulemusena loodetakse ka 5G võrguga katta kogu riik.

Tulevikus oleme me rohkem üksinduses kui seni - kuigi inimesed elavad aina enam suurlinnades ja tihedalt koos. Jaapanis ollakse sinna juba jõudnud, eks tuleb ka meil harjuda, et robotkaaslane on tulevikus paljude jaoks kõige lähedasem olend.

Gatebox on Jaapanis valmis saanud noorte jaapanlaste igapäevase tühjuse ja suhtepuuduse asendaja - virtuaalse kaaslase, õigemini elukaaslase, kes hoiab end kursis kõigi sinu asjadega, vestleb, lohutab, äratab, ootab koju. Ta ei vihasta kunagi, ei hakka tüli norima, saab alati aru ja räägib.

Ehitada serveriruum 314 meetri kõrguse hoone alla ei ole vast maailmas midagi eriskummalist, kuid ehitada see samas 8 meetrit allapoole maapinnast ja 13 meetrit merepinnast ning ümbritsetuna 20 000 tonnist betoonist – teist sellist vähemalt Eestis ei ole ega tule. Nimelt ehitas Levira oma uue andmekeskuse just Tallinna Teletorni alla.