Kui mõnes toas või aiamajas on WiFi levi kehv, siis võib muidugi küsida mõne teenusepakkuja käest kuumaksuga WiFi levi laiendamist, aga saab ka lihtsamalt ja odavamalt. Tavaliselt jääb kulutus ühekordseks ja isegi paarikümne euro sisse. Arvutimaailm võttis kätte ja proovis, kuidas seda teha ühe odava TP-Linki ruuteriga TL-WR841N.

Võrguserver on moodsa väikekontori või isegi keskmise suurusega ettevõtte südameks, mida on lihtne täiendada ja hooldada. Sellega saab hakkama isegi serverimaailmast vähem teadlik kasutaja, miks mitte isegi firma kontorijuht. Arvutimaailma testimislauale jõudis QNAPi võrguserver TS-253D, millel sees kaks 12 TB (HDD) võrguketast, lisaks aga ka kaks M.2 2280 250 GB välkmälu, mis annab ca 500 GB puhvri jaoks või Qtier 2.0 lisamahtu. Tarkvarad ja lisavõimalused on juba kasutaja installitavad.

VSSL A.1 HOME on ühele audiovõhikule üsna mittemidagiütlev kast - umbes nagu ruuter IT võhikule. Küljes on sel suur hulk erinevaid sisend-väljundpistikuid (täpselt nagu mõnel võrguseadmel) ja eks tegelikult osa ühendusi ongi samad, nagu mõnel võrguseadmel. Kuid tegelikult võib lisaks tõsisele audiofiilile see kast kasulik olla ka lihtsamale muusikasõbrale. Eriti siis, kui sinu elamine on piisavalt suur, et näiteks kõlareid ühest nutikast süsteemist juhtida ja muusikat üle võrgu saata - kas igale poole samasugust muusikat või igasse tuppa erinevat striimi.

Telia värske liikuvusandmete analüüs näitab, et eelmise nädala neljapäeval kehtima hakanud nn lukustusperiood on märgatavalt vähendanud inimeste liikumisaktiivsust nii suuremate linnade suunal kui Eestis tervikuna.

Telia võrdles inimeste liikumisaktiivsust märtsi teisel (8.-14.03) ja esimesel nädalal (1.-7.03) ning kuigi üle-eestiline lukustusperiood hakkas kehtima läinud nädala teises pooles (11.03), on kehtestatud piirangutel inimeste liikumisele juba märgatav mõju.

Telia tuli veebruaris välja uue Smart WiFi teenusega, mis aitab kodudes parandada traadita interneti leviala ja kiirust. teenusel on kuutasu alates üheksast eurost ning teenusena saab kasutada võimsamat ruuterit koos leviala laiendamise seadmetega.

Smart WiFi teenus on mõeldud eeskätt sellistele korteritele ja majadele, kus tavalise ruuteriga loodud kodune internetivõrk mingil põhjusel korralikult ei levi ning klient tunnetab selle tõttu ka internetikiiruse kadu.

Elisa mobiilide liikuvusanalüüsi viimaste kuude statistika põhjal selgub, et eestlaste kodus püsimine on langemas kriisieelsesse aega. Jaanuari viimasel nädalal püsis pigem kodus 60% inimestest üle Eesti, mida on 4% rohkem võrreldes möödunud aasta veebruariga.

Elisa liikuvusandmetel põhjal ilmneb, et uuel aastal on eestlased asunud rohkem liikuma ning kodudes püsimine on langevas trendis. Kui jõuludel püsis pigem kodus 67% ja aastavahetuse perioodil koguni 70% eestlastest, langes näitaja jaanuari lõpuks 60% piirile.

Detsembris läks Arvutimaailma laboris poolenisti (50%) untsu üks nutipistikute test. Kahest RGB valgusega ja elektriarvestiga Smart Home äpist juhitavast pistikust jätkas tööd vaid üks, teine muutus efektiivseks elektrikatkestajaks, muid funktsioone enam ei pakkunud. Tookordne Aliexpressist ostetud nutipistikupaar oli põhimõtteliselt täpselt samade omadustega, kui nüüd, jaanuaris tellitud nimetu asemel juba brändipistik. Gearbesti poes oli kirjas, et tegemist on MoesHouse´i nutipistikuga:

Telia poolt möödunud aasta novembris avatud Eesti esimene 5G võrk laienes 2020. aasta lõpuks kaks korda ning tänaseks on ettevõttel paigaldatud juba paarkümmend 5G tugijaama.

Kui 10. novembril toimunud 5G võrgu lansseerimisel tegi Telia 5G tehnoloogia avalikult kättesaadavaks kümnes erinevas Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas, siis detsembris lisandus veel kümme piirkonda. Täiesti uute asukohtadena lisandusid seejuures Rakvere linn Lääne-Virumaal ning Jüri ja Loo alevikud Harjumaal. Samuti kerkis uusi 5G asukohti Tallinna ja Tartusse.

Tehnoloogiaettevõtte Ericsson viis läbi üle-Euroopalise analüüsi, milles uuriti, kui suurt kasu toob riikidele 5G võrgu väljaehitamine. Uuringu kohaselt on Eesti tööstussektori, avalike teenuste, tarkade linnade ja nutikate maapiirkondade puhaskasu pea 400 miljonit eurot.

"5G on tervisele ohtlik". "Tehisintellekt võtab juhtimise üle". "Automatiseerimise ja robotite tõttu kaotab suurem osa inimestest töö". Need on müüdid, mis hirmutavad paljusid inimesi seoses uute tehnoloogiatega. Kuna IT on kõige kiiremini arenev valdkond, pole usaldusväärseid emakeelseid allikaid sageli võtta – uute tehnoloogiate kohta ei leia põhjalikku eestikeelset infot meediast ega ülikooli õppekavadest.