Eesti rakendusuuringute keskus ja metroloogia keskasutus Metrosert rajab Tallinna ligi 7 miljonit eurot maksva droonitehnoloogia labori, kus hakatakse testima seadmete ja süsteemide nähtavust radaritele ning nende vastupidavust häiretele. 

Elektromagnetilise ühilduvuse ja radari ristlõike analüüsi (EMC/RCS) labor rajatakse Haaberstisse kerkivasse Metroserdi droonitehnoloogiate testimiskeskusesse, mis alustab tööd 2027. aasta kevadel.   

(CC) The Conversation

Aastaid on tehnoloogiamaailmas kehtinud kindel hierarhia: Intel ja AMD jagavad omavahel arvutite protsessorituru, samas kui NVIDIA valitseb raudse rusikaga graafikakaartide üle. Viimasel ajal on kaarte segi löönud ka Qualcomm oma kiipidega, mis sülearvutites energiatõhuselt ja parajalt kiiresti tegutsevad. Nüüd aga näib, et see vana kord on tõsisemalt murenemas. Pärast kuudepikkusi sahistamisi ja lekkeid on NVIDIA lõpuks kinnitanud, et nende ambitsioonid ulatuvad videokaartidest palju kaugemale. 

Tallinnast sai jälle globaalse küberkaitselava keskpunkt, kus on alanud NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) korraldatav suurõppus Locked Shields.

Rohkem kui lihtsalt arvutimäng

Locked Shields pole tavaline IT-konverents ega ka lihtsalt häkkerite kokkutulek. See on maailma suurim reaalajas toimuv küberkaitseõppus, mis on oma mastaabilt võrreldav digitaalse olümpiaga. 

Digiaruteludes keskendume me tihti noorte ekraaniajale ja sotsiaalmeedia mõjule, kuid varju jääb üks sama haavatav sihtrühm: eakad. Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi leiab, et tehnoloogia areng ja järjest salakavalamad petuskeemid võiksid tuua senisest rohkem tähelepanu just nendele, kes ei ole internetiga üles kasvanud. 

Cupertinos asuv maailma väärtuslikem tehnoloogiagigant Apple on kuulutanud täna välja uue ajastu alguse. Pärast 15 aastat tüüri juures ja ettevõtte turuväärtuse astronoomilist kasvatamist astub Tim Cook tegevjuhi kohalt tagasi, andes teatepulga üle mehele, kelle käekirja me kõik tegelikult juba ammu oma taskutes ja seljakottides kanname, aga nime eriti ei tea.

(CC) The Conversation

Uued ja võimekamad tehisintellekti mudelid on muutunud igapäevaseks: olgu selleks ChatGPT, Claude’i või Gemini uusim versioon – ikka lubatakse meile uusi funktsioone, mida kasutajad saaksid kohe proovile panna. Seekord on aga kõik teisiti.

Kujuta ette, et elad majas, kus omanik võib igal ajal ukselukke vahetada, üüri tõsta või sinu tegemisi läbi akna jälgida, ilma et sul oleks selle üle mingit kontrolli. Just nii kirjeldab Prantsuse valitsus oma praegust olukorda digimaailmas. Tehnoloogiahiidude haardest vabanemine on seal praegu agressiivne riiklik strateegia. 

2026. aasta aprillis teatas Prantsusmaa, et aeg on "digitaalsed ahelad" purustada ning võtta kontroll oma andmete ja taristu üle tagasi.

Valitsus on andnud rohelise tule projektile nimega SÄTLA – digikeskkonnale, mis lubab seadusloome bürokraatiast puhastada ja tavakodanikule lähemale tuua.

Seadusloome kohtub tehisaruga

Praegune õigusloome sarnaneb tihtipeale vanakooli lahendusega, kus ametnikud kopeerivad tekste ühest failist teise, liigutavad dokumente eri süsteemide vahel ja loodavad, et kusagil ei teki inimlikku eksitust. 

SÄTLA muudab selle protsessi sarnaseks pilvepõhise ühistööga.

Eesti.ai nõukoda on kinnitanud 15 suurejoonelist projekti, mis peaksid meie riigi lennutama tehisaru (AI) rakendamises maailma tippu.