Meta juht Mark Zuckerberg avaldas pika ja mõtlemapaneva 6500-sõnalise essee tehisintellekti (AI) arengust ja tulevikust. Ajal, mil paljud tehnoloogiahiiud ja visionäärid maalivad meile tulevikust apokalüptilisi pilte, kus masinad võtavad üle nii meie töökohad kui ka vabaduse, ujub Zuckerberg vastuvoolu. Ta usub, et peagi saabuv superintellekt on meie põlvkonna suurim võimalus, aga ainult siis, kui see ei jää paari suletud ustega labori monopoliks. 

Arvutimaailm teeb Meta juhi manifestist kokkuvõtte.

Küberturvalisuse ekspert Mai Kraft asus esimesest augustist Riigi Infosüsteemi Ameti keskuse juhiks ning võttis ameti üle Eesti suursaadikuks Kanadas nimetatud Gert Auväärtilt.

RIA peadirektor Joonas Heiter ütles, et avalikul konkursil osales 22 kandidaati ning lõppvooru jõudsid mitmed väga tugevad küberturvalisuse ja strateegilise juhtimise kogemusega eksperdid.

Kui sinu maakodu kuuris seisab poole sajandi vanune tonnine raudkolakas, mille hingeelust pole sul õrna aimugi, siis võib selle tehisaru hooleks jätta, kui tahad, iidne masin midagi asjalikku taas tegema hakkaks. See pole lihtsalt järjekordne nutiseade, mille menüüdes saad katse-eksituse meetodil orienteeruda, vaid massiivne ja keeruline masinavärk. Kuidas puhuda sellisele uunikumile eluvaim sisse, kui kasutusjuhendid on ammu ajalukku kadunud ning kogenud meistritelt pole enam võimalik nõu küsida?

Arvutimaailma toimetuse vana tuttav, keda tunneme juba nullindatest tema Microsoft Eesti ja Samsungi päevilt, on tagasi. Vahepeal oli Pert Lombi tegemistest meediamaastikul vähem kuulda, ent nüüd on ta sukeldunud sügavale tehisintellekti arendusse. Tulemuseks on nullist peamiselt tehisaru agentide abil üles ehitatud platvorm, mis näitab, et moodne koodikirjutamine on muutunud pigem "orkestri juhatamiseks" kui käsitööks. 

Sõltuvus USA tehnoloogiahiidudest on hoidnud Euroopat pikalt lõa otsas. Kuid 9. juunil 2026 sündis ametlikult Euro-Office 1.0, Euroopa oma avatud lähtekoodiga pilvepõhine kontoritarkvara, mis lubab andmed ja kontrolli lõpuks ometi koju tuua.

Kuid selle asemel, et uut liitlast Suurelt tervitada, on avatud koodi veteranid skeptilised. Miks süüdistatakse värsket Euroopa suveräänsuse lipulaeva ikka Silicon Valley ees lömitamises? Põhjusi ei pea kaugelt otsima.

Kolmapäevaste meediateadete kohaselt plaanib kosmoseettevõte SpaceX tulla sel kuul börsile ligi 1,51 triljoni eurose väärtusega, tehes Elon Muskist maailma esimese triljonäri (dollarites).

Kui mõtleme tehisintellekti revolutsioonile ja maailma võimsaimatele kiipidele, tulevad esimesena meelde sellised nimed nagu Nvidia, Apple või TSMC. Kuid sügaval Euroopa südames, Madalmaade rahulikus nurgakeses, tegutseb ettevõte, ilma milleta variseks kogu kaasaegne digimaailm kokku nagu kaardimajake. 

Google otsustas tehnoloogiamaailma ootusärevusest pakatama panna veel enne, kui nende suursündmus I/O üldse alguse saab. mis juhtub Eesti aja järgi kell kaheksa õhtul. Hiljutine Google Android Show ei olnud pelgalt eelroog, vaid tõeline ilutulestik, mis tõi avalikkuse ette midagi palju enamat kui tarkvarauuendused.

Kui räägime videomängude maailmast, siis sageli rändavad mõtted esimesena USA suurstuudiote või Jaapani hiidude peale. Kuid otse siinsamas meie naabruses, Läänemere kallastel, keeb samuti tehnoloogiline loovus. Juba mai lõpus koguneb mängutööstuse koorekiht Malmösse, et pärjata regiooni parimad. 

Kas trooni haarab oodatud suurteos Battlefield 6 või hiilib võidule soomlaste kultuslik My Winter Car?

Eesti rakendusuuringute keskus ja metroloogia keskasutus Metrosert rajab Tallinna ligi 7 miljonit eurot maksva droonitehnoloogia labori, kus hakatakse testima seadmete ja süsteemide nähtavust radaritele ning nende vastupidavust häiretele. 

Elektromagnetilise ühilduvuse ja radari ristlõike analüüsi (EMC/RCS) labor rajatakse Haaberstisse kerkivasse Metroserdi droonitehnoloogiate testimiskeskusesse, mis alustab tööd 2027. aasta kevadel.