Kui äkiline, võõras heli lõikab õhku või sinu nutitelefoni ekraanile ilmub ootamatu teade, mis tõmbab tähelepanu, siis ära ehmu: sõda ei ole (ilmselt) lahti. See võib ühel päeval päästa sinu või sinu lähedaste elu. Eesti riik katsetab kolmapäeval lahendust, millega oluline hädaolukorra teave jõuaks inimesteni parimal võimalikul moel. Selle pusle üheks kõige olulisemaks tükiks on igaühe taskus olev nutitelefon.

Juba sel kolmapäeval, 14. mail 2025, tehakse kaitseväe suure õppuse Siil raames test, mis puudutab võimalik, et miljonit eestimaalaste taskus olevat nutiseadet. 

Virtuaalsetel koosolekutel peitub alati üks vaikne oht: mis siis, kui keegi peaks kohtumise tundlikku ja tähtsat vestlust või ekraanil vilksatavat olulist dokumenti salaja jäädvustama? Ärisaladuse jagamisel läbi ekraani on võimalikke piilujaid raske märgata. Microsoft, olles miljoneid kasutajaid ühendava Teamsi platvormi arendaja, on otsustanud sellele probleemile laheneda üsna radikaalselt. Valmistu üllatuseks, sest peagi võib katse Teamsi koosolekust ekraanipilti teha viia hoopis musta auguni.

Kuigi Google Workspace ja Microsoft 365 on levinud tööriistad koostööks ja failide jagamiseks, ei saa unustada, et nende turvaline kasutamine algab õigetest seadistustest.

Telia viis oma äriklientide seas läbi kasutusel oleva pilvekeskkondade Microsoft 365 ja Google Workspace’i seadistuste kontrolli. Selgus, et keskmiselt 45% ettevõtete endi tehtud seadistustest vajab parendamist ja 10% praegusest seadistustest kujutavad lausa võimalikku turvaohtu ettevõtte andmetele.

Mõtle korraks, mitu akut sinu kodus on – telefonid, läpakad, puldid, kõrvaklapid, akutrellid, tolmuimejad, isegi elektrijalgrattad või -tõukerattad... neid on tõesti palju ja tuleb järjest juurde! Kuigi need väikesed energiaallikad teevad elu mugavaks, peidavad ka endas üht ohtu, millest me sageli ei mõtle: tulekahju riski.

Päästeamet on ammu tähele pannud, et akudega seotud tulekahjud pole enam haruldus. Ja mis veel hullem – neid on tihti palju keerulisem kustutada kui tavalist põlengut.

1. mail on rahvusvaheline Paroolipäev. NordPassi 2024. aasta uuringu kohaselt saab küberkurjategija lahti murda lausa 78% maailma kõige levinumatest salasõnadest ühe sekundiga. 

Inimeste seas on levinud müüdid, mille ärakasutamine muudab nad kergeks saagiks küberpättidele. Allpool leiad kolm kõige ohtlikumat, mille otsa langetakse.

Kui mullu aasta esimeses kvartalis blokeeris Elisa klientide internetikasutust turvav teenus 5,4 miljonit pahatahtlikku linki, rämpssõnumit ja reklaami, siis tänavu samal perioodil kasvas see arv 7,9 miljonini – ehk on tõusnud ligi 46 protsenti. See tähendab, et iga päev tuvastati keskmiselt üle 27 000 rünnaku rohkem kui aasta tagasi. 

Telia Eesti tegevjuhi Andre Visse kinnitusel on ettevõte seadnud sel aastal veelgi suurema fookuse petukõnede ja teiste küberohtudega võitlemisele, kuna petturite tegevus Eesti inimeste suunal on väga intensiivne. 

Läinud aasta lõpus pöördus Elisa poole klient, kelle teadmata oli tema telefoninumbriga saadetud üle 10 000 SMS-i välisriikidesse, mille tulemusel jõudis temani ligi 1000-eurone arve. Kahtlasi toiminguid teinud seadme ajalugu uurides selgus, et see on Venemaal toodetud internetiruuter.   

Pildil (vasakult paremale): Dr. Matthias Kaulke (Cloud Ahoi turbejuht), Priit Kongo (Net Groupi tegevjuht), René Beck (Cloud Ahoi juhtivkonsultant), Indrek Pajumaa (Net Groupi vanemkonsultant), Matthias Voss (Cloud Ahoi tegevjuht)

Eesti järi- ja tarkvaraarenduse ettevõte Net Group laieneb Saksamaale, ostes sealse tehnoloogiaettevõtte, mis pakub terviklikke küberturvalisuse lahendusi era- ja avalikule sektorile. 

Viimasel ajal on järsult suurenenud eestlaste pihta suunatud petukõnede hulk, kus küberkurjategijad üritavad inimestega kontakti võtta, kasutades teiste tavaliste eestlaste telefoninumbreid. Kui muidu piirab Elisa selliseid petukõnesid päeva jooksul mõned tuhanded, siis viimaste kuude rekordpäevadel on nende arv küündinud kümnetesse tuhandetesse.