Oleme harjunud mõtlema internetist ja pilvest kui millestki nähtamatust, tabamatust ja peaaegu maagiliselt alati kättesaadavast ja töötavast teenusest. Reaalsuses on see pilv muidugi ehitatud betoonist, terasest, valguskaablitest ja serverikappidest. Kui see füüsiline keha olulistes kohtades seisma lüüakse, kaob ka pilv. Just seda taktikat kogeb praegu Ukraina, kus sõjapidamine on võtnud uue ja ohtliku suuna: Venemaa drooni- ja raketirünnakute uueks sihtmärgiks on seatud tsiviilkäibes olevad andmekeskused.
Ukraina pealinna Kiievi ärikvartalis tabas droonirünnak andmekeskust, nõudes nelja inimese elu ja tekitades rajatisele tõsiseid purustusi, kirjutavad BBC ja Tom's Hardware. Lisaks teadetele rünnakutest teiste võrgusõlmede vastu üle riigi, on löögi all kohalikud side- ja andmepakkujad nagu Datagroup, New-Telco, United DC, Kyivstar ja Parkovyi. Internetiühenduse kaotas viimase rünnakuga ligi 100 000 majapidamist ning mitmed ettevõtted alustasid kiirkorras andmete evakueerimist välismaistesse serveritesse.
Terve digitaalne elu sihikul
Venemaal oli kohe sõja alguse plaan vallutada Ukraina riiklikud andmekeskused ja kustutada kõik riiki puudutav info. Andmekeskuste ründamine pole seega agressioonisõjas uus eesmärk,vaid nüüd taas aktiivseks muutunud eesmärk. Kui pommitatakse elektrijaama, kaob valgus, kuid andmekeskuse tabamisel lakkab toimimast kogu infovahetus: pankadest ja e-koolist kuni häiresüsteemideni.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõhutas, et Moskva eesmärk on tekitada maksimaalset kaost just tavainimeste igapäevaelus:
"Kõik see mõjutab inimeste võimet hoida ühendust, õppida, töötada."
Oma sotsiaalmeediapostituses lisas Ukraina riigipea:
"Venelased laiendavad pidevalt oma eskalatsioonioperatsiooni: ettevõtted, andmekeskused, internetipakkujad — Venemaa jaoks on kogu tavaline elu lihtsalt sihtmärk. On oluline, et maailm kõigele sellele reageeriks ja Venemaa tunneks vastust oma terrorile."
Moskva väidab omalt poolt, et tabatud Datagroupi kompleksi kasutas Ukraina sõjaväeluure, õigustades sellega ka rünnakuid telekommunikatsiooni sõlmpunktidele.
Sekundid loevad
Ukraina välisminister Andrii Sõbiha tõi välja rünnakute veelgi kriitilisema mõõtme – elupäästva info liikumise. Nutitelefonis huilgav õhuhäireäpp ei saa oma signaali tühjusest; selle taga töötavad reaalajas andmeid vahendavad serverid:
"Kiired hoiatused raketi- ja drooniohtude kohta on hädavajalikud – need päästavad elusid. See on elutähtis tsiviilinfrastruktuur, mis ei ole sõjaline sihtmärk. See on hädavajalik igapäevaelu toimimiseks."
Kujuta ette olukorda, kus kiirabi dispetšer ei näe väljakutseid või sireenide juhtimissüsteem kaotab ühenduse just sel hetkel, kui taevas läheneb oht. Serveriruumi purustamine on sisuliselt katse lõigata läbi digitaalne sidekanal, mis hoiatab tsiviilisikuid langevate mürskude eest.
Hajutatud võrk peab vastu, kuid surve kasvab
Kuigi kohalikke katkestusi esineb paratamatult, on Ukraina sidevõrk üles ehitatud detsentraliseeritult. Kui üks sõlm langeb rivist välja, suunatakse liiklus automaatselt ümber teiste kaudu. Samal ajal liigutavad kohalikud ettevõtted oma tundlikke andmeid väljaspool riigipiire asuvatesse pilveserveritesse, et hoida äritegevust ja teenuseid elus igas olukorras.
Andmekeskuste ründamine tähistab aga laiemat ja murettekitavat murrangut globaalses konfliktiruumis. Varasemalt sihikule võetud riiklike serverite kõrval on nüüdseks legaalseks peetavate piiride hägustudes sihtmärkideks saanud ka ärilised tsiviilkeskused. Sarnast mustrit nähti juba varem Lähis-Idas, kus Iraani droonilöögid tabasid Amazon Web Services´i andmekeskusi ja seadsid ohtu tehnoloogiahiidude nagu Microsofti, Google'i ning tehisarukeskuste töö.
