Kia Seltos on Euroopas uus nimi, kuigi mujal maailmas on mudel juba hästi tuntud. Kia enda sõnul on see margi teine enim müüdud mudel. Nüüd jõuab siia teine põlvkond, mis on ehitatud uuele platvormile, seadistatud Euroopa teede jaoks ning täidetud üsna värske tehnikaga.

Paberil paigutub Seltos kuhugi Niro ja Sportage’i vahele. Tegelikkuses on piir hägusam, sest suurem Sportage maksab Eestis üsna sarnast hinda. See ei tee Seltosest halba autot, kuid paneb ostja üsna kiiresti kalkulaatori järele haarama.

Quad Locki puhul arvasin alguses, et ostan lihtsalt mootorratta jaoks telefonihoidiku. Tegelikult jõudsin välja terve kinnitussüsteemini, mis muutis mu telefoni kasutust rohkem, kui ootasin.

Olen kasutanud Quad Locki MAG-korpust Pixel 9 Pro küljes sellest ajast, kui telefon välja tuli. Ja ausalt, olen sellesse üsna ära armunud.

See ei tähenda, et kõik on ideaalne. Korpus on paks. Värvivalik on igav. Mõni lisa on parem paberil kui päriselus. Juhtmevaba laadimine on Androidi ja paksu korpuse puhul endiselt paras loterii. Aga üks asi kaalub selle kõik suures osas üle: magnet.

Kindlasti peaks nüüd meelde tuletama kunagised taskukalkulaatorid, mis päikesepaneeliga ilma patareideta hakkama said. Logitech on sama asja teinud ka klaviatuuridega ning nende Signature Slim Solar+ on just üks selline, mida võib testida jäädagi. Tühjaks see ei saa, kui just pooleks aastaks pimedasse keldrisse ei satu. Või äkki siiski saab, kümne aasta pärast?

Käime pea iga aasta suusamatkal taga tundras, Soome käsivarrel. Märtsi alguses olime seal jälle nädal aega. Üle 100 kilomeetri lund, tuult, valget välja ja väga vähe asju, mille külge silm pidama jääks ja kõige tähtsam Mobiililevi ei ole. 
Pesuehtne definitsioon väljendile „igav, tühi väli“. Ja täpselt see ta ongi.

See on koht, kus aju saab puhata. Telefon ei piiksu, e-post ei nõua tähelepanu ja keegi ei taha sinult „kiirelt ühte asja“. Väga tore. Vähemalt senikaua, kuni midagi päriselt juhtub.

Ma ei tea, mida Renault viimastel aastatel täpselt teinud on, aga üks asi on selge. Nad teevad midagi õigesti. Renault Clio on selle kohta väga hea näide.

See on väike luukpära, üsna mõistlikus hinnaklassis ja pealtnäha täiesti tavaline auto. Aga rooli taga saab üsna kiiresti aru, et tavaline ta päris ei ole.

Clio on üks neist autodest, mille puhul ei pea liiga palju mõtlema, mida tootja tahtis saavutada. Istud sisse, sõidad paar kilomeetrit ja saad aru. See on väike, kerge, ökonoomne ja samal ajal ootamatult mõnus sõita.

Kui tõsta parajalt kolakas Logitechi uus ERGO K860 klaviatuur töölauale, ei meenuta see esmapilgul tavalist klahvistikku, vaid pigem plastist vormitud kühmuga mäestikku või rannale rulluvat lainet. Selle ebatavaline, keskelt poolitatud ja kumer kuju tekitab kohe küsimuse: kas tegemist on ergonoomika tipuga või üledisainimisega? Muidugi on ka varem selliseid kümne sõrme sisestusseadmeid nähtud.

Dacia Sandero Stepway on üks neist autodest, mille puhul on lihtne nina kirtsutada enne, kui sellega päriselt sõidad. Paberil on see odav väikeauto, millele on pandud veidi kõrgem vedrustus, natuke maasturilikumad plastid ja LPG süsteem. Päriselus võib mulje olla petlik. See auto ei püüa jätta endast kallimat muljet, kui ta päriselt on. Just sellepärast mõjub ta ausalt. 

Samsung Galaxy S26 Ultra ei tule turule tühjale kohale. Enamik huvilisi ei vaata seda telefoni nii, nagu vaataks oma esimest nutitelefoni. Ilmselt on neil on juba taskus S25 Ultra või S24 Ultra, mõlemad endiselt kiired, kallid ja täiesti töövõimelised. Just seepärast ei loe siin ainult uus mudelinumber. Loeb see, kui suure arengu on teinud uus telefon ja kui valusaks kujuneb vahetus rahakotile. Samsungi ametlikud andmed lubavad õhemat korpust, väiksemat kaalu, kiiremat laadimist, uut Privacy Display lahendust ja hämaras tugevamat kaamerat. Paberil on see korralik nimekiri.

GWM WEY 05 jätab paberil väga tugeva mulje: Suur pistikhübriid, millel on aku mahukam kui paljudel elektriautodel, 476 hobujõudu ja nelikvedu, mis suudavad selle üle 2tonnise mammuti viia 5 sekundiga 0st 100ni. 
Auto lubab kuni 146 km elektrilist sõiduulatust ning ja 50 kW laadimist, mis on pistikhübriidi kohta endiselt haruldane.

Paberil on see kõik muljetavaldav. Päriselus on pilt huvitavam.

Tehnoloogiamaailmas on vähe seadmeid, mis saavutavad tõeliselt ikoonilise staatuse. Logitechi MX Masteri seeria on aga just seda hiirte maailmas – see on profikasutajate, disainerite ja Exceli-võlurite jaoks olnud sama asendamatu tööriist nagu profisportlasele tema parimad tossud. Pärast pikka ootust on areenile astunud MX Master 4. Kas see suudab täita oma legendaarse eelkäija, MX Master 3S-i suured kingad või on tegu vaid kosmeetilise värskendusega?