Oleme Arvutimaailmas harjunud nägema, kuidas uued seadmed ja tehnoloogiad kasvavad meie ümber nagu seened pärast vihma. Aga just lastele mõeldud tehnoloogiat vaadates tekib kerge hirm – kas anname nende kasvatamise ja mõtlemise miimoodi lihtsalt masina hoolde? Meie varasemad kogemused nii mõnegi moorematele suunatud juturobotiga on näidanud, et see võib hakata rääkima asjadest, millest ei peaks.
Sa istud reede õhtul diivanile ja tahad vaadata värsket ulmemärulit, kuid elutoas puuduvad päris-süsteemi tagakõlarid. Teises toas seisavad aga sel hetkel kasutult akul töötavad kõlarid, mis tavaliselt hommikukohvi kõrvale uudiseid mängivad. Mis oleks, kui tõstaksid need lihtsalt selja taha lauale ja helisüsteem saaks ultrahelivile abil sekundiga aru: „Ahaa, nüüd oleme tagumised ruumiefekti kõlarid!”?
Rahvusvaheline teadlaste rühm hoiatab värskes uuringus ootamatu ja kõhedust tekitava nähtuse eest: mida inimlikumaks muutub tehisaru, seda rohkem hakkame meie alateadlikult peegeldama masinaid, lihvides maha oma inimlikud veidrused.
Varsti ei ole vaja tööpäeva alustades avada seitset eri akent. Meie töötegemine võib taas täielikult muutuda. Mis oleks, kui ütleksid arvutile vaid mõne lause ja masin teeks ülejäänu ise ära?
Telia tehisarul põhinev hoiatussüsteem saatis aprillist kuni augustini klientidele üle 100 000 äikesehoiatuse, samal ajal kui Pärnumaa ja Saaremaa said kõige rohkem välgulööke.
Telia koostööpartneri Soome meteoroloogiainstituudi (FMI) andmetel tabas aprillist kuni juuli lõpuni Eestis maapinda 15 960 välgulööki. Suurim osa äikesetorme leidis aset juunis, mil registreeriti 8521 välgulööki.
Maakondadest said kõige rohkem äikesega pihta Pärnu ja Saare maakond.
TOP 10 välgulöögid maakondade arvestuses
Arendajate ja tehisaru-huviliste seas populaarsel platvormil OpenRouter ilmus eelmisel nädalal eikuskilt välja anonüümne mudel nimega Ox Alpha. See ei küsi kasutamise eest sentigi, kuid pakub samal ajal hiiglaslikku, enam kui miljoni tokeni suurust kontekstiakent ning arutlusvõimet, mis paneb kogenud programmeerijad imestusest kukalt kratsima.
Kust see müstiline süsteem pärit on ja miks jagab tundmatu looja meeletut arvutusvõimsust täiesti tasuta?
Värske nutisöötja Birdfy Feeder Metal vahetas senise plastiku karastatud metalli vastu ning sai juurde veelgi teravama tehisaru.
Kui oled varem linde toitnud, tead hästi klassikalist muret: plastmassist söögimajad kipuvad meie heitlikes ilmaoludes kiirelt väsima või langevad kohalike akrobaatidest oravate ja näriliste lammutustöö ohvriks. Birdfy Feeder Metal lahendab selle mure.
Tallinna jõuab sel aastal Baltimaade suurim 22 MW võimsusega AI-tehas. Greenergy Data Centersi andmekeskuses alustab tööd Nebiuse taristu esimene etapp Baltikumis. Sellega liitub Eesti Põhja-Euroopa riikide ringiga, kuhu kerkib rahvusvaheline AI-taristu.
Nasdaqil noteeritud Hollandi AI-pilveettevõte Nebius teatas börsile, et teises kvartalis sõlmitud lepingud kasvatavad ettevõtte AI-taristu võrgustikku Euroopas. Tallinna rajatav tehas on Nebiuse esimene AI-taristu asukoht Baltikumis.
Meta juht Mark Zuckerberg avaldas pika ja mõtlemapaneva 6500-sõnalise essee tehisintellekti (AI) arengust ja tulevikust. Ajal, mil paljud tehnoloogiahiiud ja visionäärid maalivad meile tulevikust apokalüptilisi pilte, kus masinad võtavad üle nii meie töökohad kui ka vabaduse, ujub Zuckerberg vastuvoolu. Ta usub, et peagi saabuv superintellekt on meie põlvkonna suurim võimalus, aga ainult siis, kui see ei jää paari suletud ustega labori monopoliks.
Arvutimaailm teeb Meta juhi manifestist kokkuvõtte.
Väsimatu tehisaru on Linuxi tuuma ehk kerneli seest leidnud sadu vigu. Uue versiooni 7.2 eelversioon (Release Candidate) on paisunud enneolematult suureks, kuna tehisintellekt on asunud koodiridu läbi valgustama ja leiab sealt ridamisi aastatepikkuseid apsakaid. Kuid kas see tähendab, et robotid kirjutavad nüüd inimeste loodud süsteemi üle? Kaugeltki mitte, tarkvara isa Linus Torvalds hoiab rooli endiselt kindlalt inimeste käes ja masinaid ligi ei lase.