Sinu järgmine koduabiline pole pelgalt tolmuimeja, mis sihitult vastu seinu põrkab, vaid humanoid-kaaslane, mis mõistab kehakeelt, ennustab, millal tassi käest poetad ja muidugi suudab iseseisvalt pesu voltida. See nägemus astus täna pika sammu reaalsusele lähemale: tehnoloogiahiid Meta teatas, et on omandanud ambitsioonika idufirma Assured Robot Intelligence (ARI).
Sõda on läbi aegade peetud relvade ja strateegiaga, kuid tänapäeval on lahinguväli kolinud ekraanidele, kus piir tõelisuse ja fiktsiooni vahel on muutunud õhukeseks nagu paberileht. Kui varem lennutati vaenlase territooriumile paberkandjal lendlehti, siis 2026. aasta künnisel on nendeks "mürskudeks" saanud hoopis tehisintellekti loodud animatsioonid, kus maailmapoliitika suurkujud on kehastunud laste mänguasjadeks. See on uus ajastu, kus meemi jõud võib olla purustavam kui suurtükituli.
Uued ja võimekamad tehisintellekti mudelid on muutunud igapäevaseks: olgu selleks ChatGPT, Claude’i või Gemini uusim versioon – ikka lubatakse meile uusi funktsioone, mida kasutajad saaksid kohe proovile panna. Seekord on aga kõik teisiti.
Valitsus on andnud rohelise tule projektile nimega SÄTLA – digikeskkonnale, mis lubab seadusloome bürokraatiast puhastada ja tavakodanikule lähemale tuua.
Praegune õigusloome sarnaneb tihtipeale vanakooli lahendusega, kus ametnikud kopeerivad tekste ühest failist teise, liigutavad dokumente eri süsteemide vahel ja loodavad, et kusagil ei teki inimlikku eksitust.
SÄTLA muudab selle protsessi sarnaseks pilvepõhise ühistööga.
Eesti.ai nõukoda on kinnitanud 15 suurejoonelist projekti, mis peaksid meie riigi lennutama tehisaru (AI) rakendamises maailma tippu.
Automattic avas äsja ukse maailma, kus sinu koduleht ei ole enam lihtsalt staatiline failide kogum, vaid elav organism, mida juhib intelligentne assistent. WordPress.com on teinud hüppe passiivsest lehest aktiivsesse loomesse, andes tehisintellektile vabad käed, et veebisaiti hallata.
Kujuta ette seda hetke, mil istud hilisõhtul hämaras toas, ekraani külm valgus peegeldumas klaasidelt. Sinu ees laiub tühi must terminal – hirmutav vaikus, mis ootab esimest koodirida. Tavaliselt järgneks sellele tunde kestev dokumentatsioonides tuhnimine, süntaksivigade rägastikus ekslemine ja peavalu mõne puuduva semikooloni pärast. Kuid seekord on kõik teisiti.
Google teatas eile, et kaardirakendus Maps on läbinud oma viimase kümnendi suurima uuenduskuuri, kus traditsiooniline kaart kohtub tehisintellekt Geminiga. Lisandub ka "immersiivne vaade", mis on nagu linnulennul või droonivaates navigeerimine kasutaja kohal kolmemõõtmelises ruumis.
Seega pole tegemist vaid pelga värvivärskendusega – see on hetk, mil kaart õpib rääkima, nägema ja mõtlema. Kuid meieni see kõik veel ei jõua. Esimesed, kes uut Google Mapsi kasutada saavad, on USA ja India kasutajad.
Soomes asub Euroopa üks võimsaimaid superarvuteid LUMI, mille ülikiires sisemuses on sündinud meie oma regiooni tehnoloogiline saavutus – keelemudel TildeOpen, mis on valmis rinda pistma maailma suurimate tehisaru-hiiglastega.
Keeletehnoloogia ettevõte Tilde on valmis saanud tehisaru baasmudeli, mis on optimeeritud just nimelt kvaliteetseks tõlkimiseks. Kuigi oleme harjunud vaatama imetlusega ookeani taha, suudab see Euroopa Komisjoni tellimusel valminud mudel konkureerida kvaliteedilt ka kõigi tehisintellekti gigantidega nagu ChatGPT ja Gemini.
Tehisintellekti kasutuselevõtus algab tänavu teine laine, mida ei juhi suured AI-keelemudelid, vaid hoopis väiksemad ja täpsemad lahendused, prognoosib Telia ärikasvu juht Margus Vaino. Kuigi kellegi tööd tehisaju veel ära ei võta, muutub see järjest targemaks ning eksib üha harvem.