AI ja nutiprillid ja agendid? Kõik on ju puha tuttavad leierdatud märksõnad. Aga mida siis tegelikult seekordsel Google I/O suurüritusel näidati-lubati?

Äsja lõppenud Google I/O 2026 konverentsil tehti puust ja punaseks, et tehisaru polegi enam lihtsalt tark otsingumootor. See on kolinud nüüd ka prillidesse, tegutseb iseseisvalt pilveserverites ja suudab videoid kokku panna pelgalt lennukate ideede pealt. Agendipõhises tehisintellekti ajastus digitaalne assistent ei maga kunagi.

Apple´i uued "silmadega" kõrvaklapid pididki just seda tegema: jalutad võõras riigis, suundud eksootilisse poodi ja su silm jääb pidama põneval, kuid hieroglüüfidega kaetud pakendil. Selle asemel, et taskust nutitelefon haarata, küsid lihtsalt vaikse häälega: „Hei Vue, tõlgi see mulle.“ Juba sekund hiljem sosistab tuttav hääl otse su kõrva: „Tegemist on vürtsikate külmade nuudlitega.“

Me kõik oleme juba harjunud vestlusrobotitega, kes vastavad viisakalt küsimustele või kirjutavad luuletusi vanaema sünnipäevaks. Kuid olgem ausad – teksti loomine on alles jäämäe tipp. Tõeline revolutsioon toimub seal, kus tehisintellekt lakkab olemast pelk nõuandja ja hakkab ise tegutsema.

Kui tavaline keelemudel (LLM) on nagu tark konsultant, kes räägib sulle, kuidas maja ehitada, siis AI-agent on meister, kes haarab haamri, tellib materjalid ja paneb esimesed kivid paika.

Kujuta ette olukorda: jalutad võõras linnas, peatud põneva arhitektuuriga hoone ees ja selle asemel, et taskust telefon haarata ning hakata palavikuliselt Google’ist vastuseid otsima, küsid lihtsalt oma kõrvaklappidelt: "Siri, mis maja see on?". Ja kõrvaklapid vastavad.

Sinu järgmine koduabiline pole pelgalt tolmuimeja, mis sihitult vastu seinu põrkab, vaid humanoid-kaaslane, mis mõistab kehakeelt, ennustab, millal tassi käest poetad ja muidugi suudab iseseisvalt pesu voltida. See nägemus astus täna pika sammu reaalsusele lähemale: tehnoloogiahiid Meta teatas, et on omandanud ambitsioonika idufirma Assured Robot Intelligence (ARI).

(CC) The Conversation

Sõda on läbi aegade peetud relvade ja strateegiaga, kuid tänapäeval on lahinguväli kolinud ekraanidele, kus piir tõelisuse ja fiktsiooni vahel on muutunud õhukeseks nagu paberileht. Kui varem lennutati vaenlase territooriumile paberkandjal lendlehti, siis 2026. aasta künnisel on nendeks "mürskudeks" saanud hoopis tehisintellekti loodud animatsioonid, kus maailmapoliitika suurkujud on kehastunud laste mänguasjadeks. See on uus ajastu, kus meemi jõud võib olla purustavam kui suurtükituli.

(CC) The Conversation

Uued ja võimekamad tehisintellekti mudelid on muutunud igapäevaseks: olgu selleks ChatGPT, Claude’i või Gemini uusim versioon – ikka lubatakse meile uusi funktsioone, mida kasutajad saaksid kohe proovile panna. Seekord on aga kõik teisiti.

Valitsus on andnud rohelise tule projektile nimega SÄTLA – digikeskkonnale, mis lubab seadusloome bürokraatiast puhastada ja tavakodanikule lähemale tuua.

Seadusloome kohtub tehisaruga

Praegune õigusloome sarnaneb tihtipeale vanakooli lahendusega, kus ametnikud kopeerivad tekste ühest failist teise, liigutavad dokumente eri süsteemide vahel ja loodavad, et kusagil ei teki inimlikku eksitust. 

SÄTLA muudab selle protsessi sarnaseks pilvepõhise ühistööga.

Eesti.ai nõukoda on kinnitanud 15 suurejoonelist projekti, mis peaksid meie riigi lennutama tehisaru (AI) rakendamises maailma tippu.

Automattic avas äsja ukse maailma, kus sinu koduleht ei ole enam lihtsalt staatiline failide kogum, vaid elav organism, mida juhib intelligentne assistent. WordPress.com on teinud hüppe passiivsest lehest aktiivsesse loomesse, andes tehisintellektile vabad käed, et veebisaiti hallata.