Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast. Digitaalne turvalisus on tänapäeval sama elementaarne ja eluliselt tähtis kui kodukse lukustamine. Eestis, kus meie elud on tihedalt põimunud e-teenuste, digiallkirjade ja nutiseadmetega, oleme paratamatult pidevalt ka küberkurjategijate sihikul. Küberoht ei ole enam ammu vaid suurkorporatsioonide või riigiasutuste probleem – üha sagedamini jõuavad äärmiselt kavalad ja spetsiifilised õngitsuskampaaniad (phishing) ja sotsiaalse inseneria rünnakud otse meie ja meie pereliikmete nutiseadmetesse, püüdes halastamatult ära kasutada inimlikku ekslikkust ja usaldust.
Sellelt teemalehelt leiad kõige olulisemad küberturvalisuse uudised, operatiivsed hoiatused aktuaalsete petuskeemide eest ning praktilised juhised, mis aitavad hoida turvalisena nii sinu isiklikud andmed kui ka ettevõtte IT-süsteemid.
[Turvateema RSS]
Telia hoiatab oma kliente Eestis levivate petusõnumite eest, mida on viimase ööpäeva jooksul saadetud mitmetele Telia klientidele.
Petusõnumite sisuks on teade tasumata hoiatustrahvist. Esimeses petusõnumite laines oli sõnumi saatjaks märgitud Läti politsei, teises laines aga juba kohalik Politsei- ja Piirivalveamet. Sõnumites sisaldub link veebilehele, kus kasutajale pakutakse võimalust trahv kohe ära maksta.
Telia petukõnede tõkestamise statistika näitab, et välismaalt Eestisse suunatud petukõnede hulk on viimasel kahel kuul märgatavalt kahanenud.
Telia võttis märtsis kasutusele uuenduse välismaalt tulevate petukõnede tuvastamiseks ja blokeerimiseks ning see võib olla ka üks põhjusi, mis on petukõnede hulka Telia võrgus kahandanud.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) paiskas eile, 13. mail avalikkuse ette ID-tarkvara värske versiooni 26.4. Selle rutiinse uuendusega anti ühtlasi ka teada, et Windows 10 ajastu hakkab ametlikult läbi saama.
Kõige olulisem sõnum, mida RIA seekord rõhutab, ei puuduta ainult uusi funktsioone, vaid hoopis seda, mis ees ootab. Alates käesoleva aasta sügisest lõpetatakse ID-tarkvaras Windows 10 tugi.
Seni oleme lootnud ohuteavituse SMS-idele, kuid tehnoloogiamaailmas on see justkui tähitud kirja saatmine ajal, mil vajame valguskiirust. Täna astus Eesti olulise sammu tulevikku: Päästeamet ja Riigiside Sihtasutus (RIKS) sõlmisid lepingu Norra tehnoloogiahiiu One2Many Norway AS-iga, et tuua meieni Cell Broadcast ehk välkteavituse lahendus, mida kasutavad juba paljud Euroopa riigid.
Eestis langeb petturite ohvriks iga päev kümneid inimesi, kus paljudel juhtudel kasutavad kurjategijad ära inimeste usaldust digiriigi ja selle teenuste vastu.
Keskkriminaalpolitsei ja Coop Pank jagavad, kuidas ennast järjest osavamaks muutuvate pettuste eest kaitsta.
Alates tänasest, 29. aprillist saab registreerida Smart-ID kontot kasutades ID-kaarti ja NFC-ühendusega nutitelefoni. Selleks ei ole vaja kasutada arvutit, eraldi kaardilugejat ega avada internetibrauserit. Uus meetod vahetab välja siiani toiminud kaardilugeja-põhise konto registreerimise ning vähendab nii pettuste riski.
Tallinnast sai jälle globaalse küberkaitselava keskpunkt, kus on alanud NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) korraldatav suurõppus Locked Shields.
Locked Shields pole tavaline IT-konverents ega ka lihtsalt häkkerite kokkutulek. See on maailma suurim reaalajas toimuv küberkaitseõppus, mis on oma mastaabilt võrreldav digitaalse olümpiaga.
Digiaruteludes keskendume me tihti noorte ekraaniajale ja sotsiaalmeedia mõjule, kuid varju jääb üks sama haavatav sihtrühm: eakad. Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi leiab, et tehnoloogia areng ja järjest salakavalamad petuskeemid võiksid tuua senisest rohkem tähelepanu just nendele, kes ei ole internetiga üles kasvanud.
Esimeses kvartalis oli levinuimaks ohuks pahavara, kuid andmepüük püsis samuti peamiste riskide seas. Ohvreid meelitati spordiülekannete, tuntud brändide, kuulsuste, kiire rikastumise lubaduste ja tasuta allalaadimistega.
Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese sõnul ei ole küberpettused enam massiline "õnge viskamine", vaid liiguvad üha enam sihitud rünnete suunas. “Kui varem loodi üks petuleht ja loodeti, et keegi sinna satub, siis nüüd kogutakse inimeste kohta infot ning luuakse selle põhjal skeeme, mis on kohandatud konkreetsele kasutajale,” ütles ta.
Me oleme harjunud mõtlema „pilvest“ kui millestki hoomamatust ja kindlast – justkui hõljuksid meie veebid, e-kirjad, fotod ja ärikriitilised andmed kusagil stratosfääris, kaitstuna maiste murede eest. Hiljuti sai see illusioon aga valusa ja leegitseva löögi. Iraani raketirahe ja droonirünnakud Amazoni (AWS) andmekeskustele Bahreinis ja Dubais on meelde tuletanud karmi tõe: pilveteenused on tegelikult vägagi füüsilised hooned täis kaableid, kiipe ja betooni, mis on haavatavad ka kõige konventsionaalsema sõjategevusega.