Telia täiustas Eestis petukõnede filtreerimist, mis on aidanud vähendada selliste kõnede hulka kolmandat kuud järjest.

Iga väliskõne läbib uue kontrolli

Telia võttis kasutusele täiendava meetme, mis kontrollib iga Eestisse saabuvat välismaist kõnet ja blokeerib automaatselt kehtetutelt numbritelt tehtud kõned. Lahendus hindab, kas number vastab rahvusvahelisele numbrivormingule, kuulub reaalselt määratud numbrivahemikku ning on tehniliselt kehtiv ja kasutuses.

Enamik ettevõtteid teab praegusel ajal, et küberhügieen on oluline. Töötajatele tehakse koolitusi, saadetakse juhendeid ja jagatakse soovitusi, kuidas pettusi ära tunda. Ometi näitab reaalsus, et teadmistest üksi ei piisa.

“Küberkurjategijad muutuvad järjest osavamaks ning petukirjad järjest veenvamaks. Seetõttu on üha rohkem ettevõtteid jõudnud arusaamisele, et küberturvalisust ei saa õpetada ainult slaidiesitluste ja loengutega,” räägib küberturvalisuse ekspert ja küberhügeeni koolitamise platvormi Phishbite kaasasutaja Urmo Keskel.  

Kaitsetehnoloogiaettevõte Vegvisir esitleb Pariisis toimuval maailma suurimal kaitsetööstusmessil uut automaatset sidehaldussüsteemi ja olukorrateadlikkuse platvormi laiendust, mis toob juhtimise maismaalt ka õhku ja merele.

„Tere, ema siin!“ – aga mis siis, kui toru otsas on hoopis kurikaval tehisintellekt? Google tõttab Androidi kasutajatele appi ja toob välja oma tehisarutuvastaja, mis petukõned blokeerib.

Vaja läheb Androidi ja Phone by Google äppi, samas peab olema installitud ka Google Messages ja Google Contacts. Kui kahtlane tegelane (või masin) helistab, läheb helistaja poolt, kui ta kasutab ka Androidi, vastuvõtjale salajane kood. Tegemist on krüpteeritud "käepigistusega" teenusega RCS (Rich Communication Services).

Tööarvutit ja -telefoni kasutatakse enamasti ka tööd mitte puudutavateks tegevusteks. Telia küberturbe insener Tarvo Kunzi sõnul kipub aga just see suurendama riske, mille mõju võib ulatuda kogu ettevõtteni.

Tänapäeva lahinguid ei võideta enam ammu vaid kaevikutes või õhuruumis. Suur osa globaalsest julgeolekust sepistatakse hoopis serveriruumides ja andmekeskustes. Täna koondus kogu kübermaailma teravaim tähelepanu taas Eestile, kui Tallinnas sai avalöögi NATO küberkaitsekoostöö keskuse korraldatav 18. rahvusvaheline küberkonfliktide konverents CyCon 2026 teemaga „Securing Tomorrow“ (Homse kindlustamine).

Kes poleks vahetevahel ühendanud arvutit mõnda tasuta WiFi-võrku, kohvikumenüü vaatamiseks skaneerinud QR-koodi või laadinud mobiili akut avalikus laadimispunktis? Kõik need pealtnäha süütud tegevused võivad inimesele lõppeda tühjaks tehtud pangakonto või tema tööandjale tekitatud massilise andmelekkega. Millised on kuus enamlevinud lõksu, mis avalikus ruumis varitsevad ja kuidas neid vältida?

Telia hoiatab oma kliente Eestis levivate petusõnumite eest, mida on viimase ööpäeva jooksul saadetud mitmetele Telia klientidele. 

Petusõnumite sisuks on teade tasumata hoiatustrahvist. Esimeses petusõnumite laines oli sõnumi saatjaks märgitud Läti politsei, teises laines aga juba kohalik Politsei- ja Piirivalveamet. Sõnumites sisaldub link veebilehele, kus kasutajale pakutakse võimalust trahv kohe ära maksta.

Telia petukõnede tõkestamise statistika näitab, et välismaalt Eestisse suunatud petukõnede hulk on viimasel kahel kuul märgatavalt kahanenud. 

Telia võttis märtsis kasutusele uuenduse välismaalt tulevate petukõnede tuvastamiseks ja blokeerimiseks ning see võib olla ka üks põhjusi, mis on petukõnede hulka Telia võrgus kahandanud.