Mis juhtub siis, kui teisel pool maakera istuvad tippteadlased võtavad meie rahvusliku uhkuse ehk e-valimiste süsteemi ette, harutavad selle avaliku lähtekoodi rida-realt lahti ning hakkavad sealt teadlikult nõrku kohti otsima? Just seda tegidki Austraalia Rahvusülikooli (ANU) uurijad Tingfeng Yu ja Thomas Haines, kelle värske ja mahukas teadustöö toob päevavalgele kümme seni teadmata teoreetilist haavatavust.

Kui oled viimastel tundidel märganud, et mõni suurem veebileht tõrgub või teatab hooldustöödest, pole tegemist juhusega. Veebimaailmas on vallandunud häireolukord: maailma populaarseima "veebikeele" PHP koodist lekkisid kaks kriitilist turvaauku, mille parandamisel käib nüüd võidujooks ajaga. Kuna info turvanõrkuste kohta jõudis häkkerite foorumitesse enne ametlikke paikamispakette, on ründajad juba asunud haavatavaid servereid internetiavarustest kokku kammima.

Microsofti värske digitaalkaitse raport näitab, et valitsussektor ja avalikud teenused olid 2026. aastal küberohtudest enim mõjutatud sektor, kus ohutegevuse osakaal tõusis 17 protsendilt 27 protsendini.

Raporti järgi on valitsusasutused ka riikliku taustaga kübertegevuse kõige sagedamini sihitud sektor. Põhjuseks tuuakse tundlik teave, oluliste teenuste toimimine ning tihe seotus alltöövõtjate, tehnoloogiaettevõtete ja kriitilise taristu haldajatega.

Paljud lapsed on langenud peensusteni lihvitud õngitsusrünnaku ohvriks, mille eesmärk on varastada noorte mängijate sisselogimisandmeid, isikuandmeid ja mõistagi tühjendada ka virtuaalset rahakotti.

Robloxi universumis on Robux kuningas – selle mängusisese valuuta eest ostavad mängijad oma avatarile uhkeid rõivaid (skinne), aksessuaare ja lahedaid animatsioone. Kuigi seda raha saab ka mängides teenida, käib tõeline äri pärisraha eest: Robloxi veebipoes võivad virtuaalsete rahapakkide hinnad küündida kuni 230 euroni. Pole siis ime, et kurjategijad jahivad neid kontosid.

Oleme harjunud mõtlema internetist ja pilvest kui millestki nähtamatust, tabamatust ja peaaegu maagiliselt alati kättesaadavast ja töötavast teenusest. Reaalsuses on see pilv muidugi ehitatud betoonist, terasest, valguskaablitest ja serverikappidest. Kui see füüsiline keha olulistes kohtades seisma lüüakse, kaob ka pilv. Just seda taktikat kogeb praegu Ukraina, kus sõjapidamine on võtnud uue ja ohtliku suuna: Venemaa drooni- ja raketirünnakute uueks sihtmärgiks on seatud tsiviilkäibes olevad andmekeskused.

Zimperiumi küberturbeuurijate värskelt avastatud Androidi pahavara nimega RatHat viib küberkuritegevuse täiesti uuele tasemele. Tõenäoliselt Hiinast pärit küberpättide poolt juhitud ründetarkvara on tehisaru toel tegutsev sissetungija, mis võtab kasutaja telefoni üle ja keeldub lahkumast isegi siis, kui oled kindel, et viskasid selle juba ukse taha.

Istud rahulikult kohvikus, rüüpad oma hommikust cappuccinot ning kõrvalauas istub süütu välimusega kutt päikeseprillidega. Tundub tavaline? Need nutiprillid on aga nagu mõnest kehvast spioonifilmist, mis suudavad iga sinu liigutust salvestada. Õnneks on üks leidlik Poola arendaja loonud iPhone'i äpi, mis toimib kui isiklik kaitse ja annab sulle teada, kui keegi sind kaameraga varustatud prillidega sihikule võtab.

Lõunanaabrite lätlaste poolt loodud ja kogu maailmas ülimalt populaarsed MikroTiki võrguseadmed on sattunud ulatusliku rünnakulaine alla ning ohumärke on märgatud juba ka siinsamas Eestis.

Kriitilised turvaaugud avastas Poola riiklik küberturbeüksus CERT Polska koostöös OpenAI uusimate tehisarumudelitega GPT-5.5-cyber ja GPT-5.6-sol. 

Nimetatud tehisarutiim leidis Läti võrguhiiu tarkvarast RouterOS kuus nõrkust, millest kahte omavahel kombineerides saab ründaja seadme üle võtta ilma ühegi paroolita. Teadlased ristisid selle ründeahela tabavalt nimega MikroTrick.

Elisa hoiatab uue petukirjade laine eest, kus ettevõtte nimel saadetakse tõetruud võltsarveid just siis, kui kliendid ootavad päris arveid.

Petukirjad matkivad Elisa ametlikku arveldussuhtlust ning kasutavad ettevõtte nime, visuaalset identiteeti ja päris arvele sarnanevat kujundust. Erinevalt paljudest tavapärastest õngitsuskirjadest ei pruugi võltsarve sisaldada silmatorkavaid ähvardusi või väiteid tasumata võlgnevuse kohta.

Petturite eesmärk on suunata inimene võltsitud makselehele ning saada ligipääs tema pangakontole või meelitada teda kinnitama soovimatut makset.

Viimastel aastatel on privaatsust rikkuvad salakaamerad levinud AirBnB-s, hotellides, riietuskabiinides ja tualettides nagu seened pärast vihma. Need nööpnõelapea suurused nuhid võivad peituda suitsuanduris, seinakellas või pistikupesas. Senised meetodid nende tabamiseks – telefoni LED lambiga või spetsiaalse võtmehoidjalambiga toas ringi hiilimine ja mikroskoopiliste peegelduste jahtimine on pigem nagu nõela otsimist heinakuhjast. Nüüd on aga teadlased tulnud välja lahendusega, mis maksab kõigest seitse eurot ja suudab tehisaru toel reeta iga salasilma 94-protsendilise täpsusega.