Me oleme harjunud mõtlema „pilvest“ kui millestki hoomamatust ja kindlast – justkui hõljuksid meie veebid, e-kirjad, fotod ja ärikriitilised andmed kusagil stratosfääris, kaitstuna maiste murede eest. Hiljuti sai see illusioon aga valusa ja leegitseva löögi. Iraani raketirahe ja droonirünnakud Amazoni (AWS) andmekeskustele Bahreinis ja Dubais on meelde tuletanud karmi tõe: pilveteenused on tegelikult vägagi füüsilised hooned täis kaableid, kiipe ja betooni, mis on haavatavad ka kõige konventsionaalsema sõjategevusega.

^{Foto: Gemini Nano Banana}

Täna startinud ajaloolisel Artemis II missioonil alustasid astronaudid pikka kümnepäevast teekonda ümber Kuu ja tagasi, kihutamas Orioni-nimelise kosmoselaevaga süvakosmoses, et sillutada teed inimkonna naasmisele Kuule tohkem kui 50 aastat hiljem. Muidugi on kasutusel miljardeid dollareid maksev tipptehnoloogia ja maailma parimad insenerilahendused. Kuid siis, keset seda universumi vaikust ja suursugusust, põrkuti korraga kokku vägagi maise nähtusega, mida tunneb iga kontoritöötaja – tõrkuva Microsoft Outlookiga.

Inimesed kasutavad igapäevaselt oma telefoni ning arvutit avalikes kohtades nagu bussis, kohvikus, rongis või trennis. Kuigi see tundub pealtnäha süütu tegevus, võib ekraanilt nähtav info olla midagi, mida hiljem saab kasutaja vastu kurjalt ära kasutada. 

Turvateadlikkuse platvormi Phisbite tootejuht Urmo Keskel rõhutab, et oma isiklike meilide, kontode ja sõnumite kuvamine avalikus kohas on reaalne ohutegur ning iga tehnoloogia kasutaja peaks oma ekraani võõraste silmade eest kaitsma.  

Elisa annab teada, et täna varahommikul hakkas levima uus petukirjade laine, kus petturid esinevad Elisa nimel ning väidavad, et kliendi arve on tasumata või makse viibib. Kirjade eesmärk on meelitada inimesi klõpsama lingile ja sisestama oma pangatunnuseid võltsitud makselehel.

Petukirjad matkivad Elisa ametlikku arveldusalast suhtlust ning kasutavad nii ettevõtte visuaali kui ka keelekasutust, et jätta võimalikult usutav mulje. Tavaliselt hoiatatakse kirjas lisatasude, viiviste või teenuse katkestamise eest, kui väidetavalt tasumata arvet kohe ei maksta.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) juhib koos oma liikmetega tähelepanu viiele küberohule, mis mõjutavad 2026. aastal üha enam ettevõtete juhtide vastutust, et äriliselt jätkusuutlik olla. Küberturvalisus puudutab kõiki sektoreid ning eeldab teadlikke otsuseid juhatuse ja nõukogu tasandil. 

2025. aasta jõulupühade ja aastavahetuse periood ning 2026. aasta algus on kurjategijate jaoks olnud väga töörohke, mil Eesti inimesi rünnati aktiivselt erinevate petuskeemide kaudu.

Pühade perioodil kasvas märkimisväärselt eri petuskeemirünnakute arv, millega üritati jõuda inimeste pangakontodeni, selgub Telia Turvavõrgu statistikast. 

 “Ainuüksi kahe nädala jooksul tõkestas Turvavõrgu lahendus ligemale miljon eraklienti varitsenud ohtu, mille eesmärk oli lõpuks inimeste pangakontodele ligi saada,“ märkis Telia võrgu peaarhitekt Tarko Tikan. 

Lõppenud aasta on tõestanud, et petuskeemid ei piirdu enam lihtsalt e-kirjade ega kahtlaste sõnumitega. Nüüd on need targemad ja tihtilugu väga isiklikud. Ainuüksi Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) esimese poolaasta statistikast selgub, et eestlased kaotasid petturitele ligi 7,6 miljonit eurot, millest üle 4,5 miljoni moodustasid telefonipettused.

Igasuguste Internetis levivate petuskeemide ohvrid annavad igapäevaselt kurjategijatele ligipääsu oma pangakontole ja õiguse nende nimel tehingute tegemiseks. Kui oled liiga hilja avastanud, et tegu on pettusega, kuidas siis käituda ning kuhu pöörduda, et kahju oleks võimalikult väike?

Taiwanist pärit tehnoloogiafirma Synology, mis meil tuntud kõigepealt väikeste ja turvaliste kodu- ja kontoriserveritega (NAS), tõi välja uue tippvalvekaamera BC800Z – üsna keeruka seadme, mis pole lihtsalt tavaline passiivne IP kaamera, vaid tehisaruga varustatud digivalvur, mis näeb seal, kus inimsilm hätta jääb ja peab veel lisaks päris mitut ametit.

^{Foto: Florenz Mendoza, Pexels}

Selle aasta jooksul on politseis registreeritud 473 internetiga seotud kelmusjuhtumit. Kogukahju ületab 1,2 miljonit eurot. Eesti E-kaubanduse Liit tuletab meelde, et turvalise ostukogemuse tagamiseks tasub eelistada usaldusväärset „Turvaline ostukoht" märgist kandvaid e-poode.

Politsei statistika järgi on suurim pettuste kanal Facebooki Marketplace ja teised järelturuplatvormid. Märtsis ja augustis tõusid kahjusummad eriti kõrgele – vastavalt 457 445 ja 398 990 euroni. Ohvriks võib langeda nii ostja kui müüja.