5G võrkudest hakkavad sõltuma meie elutähtsad süsteemid, nende turvalisus on keerukam ja sissehäkkimisi võimalusi rohkem. Põhiliselt nende kahe asja pärast soovib Euroopa Liit rangemalt 5G turvalisusele rõhku panna. Täna kiitis Euroopa Komisjon heaks liikmesriikide vahel kokku lepitud ELi meetmepaketi mobiilsidevõrkude viienda põlvkonna ehk 5G-võrkude kasutuselevõtu turvariskide maandamiseks.

Bitte taaskasutusse ei suunata, kuid mõistlik on bittide alt vabanev salvestuspind taas kasutusse võtta juba uute bittide jaoks. Sellepärast toimubki taas 31. jaanuaril Eestis digitaalne koristuspäev, millal ettevõtted, asutused ja tuhanded inimesed asuvad oma nutiseadmeid ja IT-süsteeme vabastama seda koormavast digiprügist. Digikoristuspäevaga saavad liituda kõik huvilised.

Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) algas 1. detsembrist vastuvõtt uuendatud riistvara arenduse ja programmeerimise bakalaureusekavale. See on IT-teaduskonna ainus õppekava, mis annab teadmised nii riistvarast kui tarkvarast.

Eriala programmijuhi Andres Eegi sõnul on uuenduse eesmärk vastata kiiresti muutuva maailma väljakutsetele ning IT- ja elektroonikaettevõtete vajadustele: “Riistvara arendus ja programmeerimine sobib hästi neile, kes tahavad lisaks äppidele ja tarkvarale aru saada terviklahendustest.” 

Ruumi veel leviala parandamiseks on. Elisa parendas oktoobris-novembris kõne- ja internetiteenuseid ning võrku lisati 15 uut tugijaama. Mobiilsideteenused paranesid Lääne-Viru, Ida-Viru, Valga, Tartu, Viljandi ja Harju maakonnas ning Tallinnas.

Oktoobris lisandusid Elisa võrku uued tugijaamad ning uuendati ja ühendati kaablivõrku enam kui 1300 majapidamist. Üle Eesti lisandus oktoobris ja novembris Elisa mobiilsidevõrku 15 uut tugijaama. Mobiilside kõne- ja internetiteenused paranesid järgmistes piirkondades:

Hiina suurtootja Huawei, kes vaevleb USA kehtestatud kaubandusembargo käes ja on lisatud vastavasse musta nimekirja koos ligi 70 teise Hiina ettevõttega, on nüüd saavutanud sõltumatuse USA tootjatest ja suudab oma järgmised telefonid toota ilma USA komponentideta, kirjutab Wall Street Journal, vihjates Jaapani tehnoloogialabori Fomalhaut Techno Solutions infole.

Toodete juppideks lammutajad iFixit ja Tech Insights lammutasidki Huawei Mate 30 Pro tükkideks ning leidsid samuti, et seal pole enam teada-tuntud USA tootjate komponente.

Uusima põlvkonna Wi-Fi 6 võrk on neli korda suurema läbilaskvusega ning pea kaks korda kiirem kui varasemad traadita võrgud, mis annab uued võimalused näiteks virtuaalreaalsuse lahenduste kasutamiseks.

Saue vallavalitsus allkirjastas ehitusloa, mille kohaselt kerkib valda Baltikumi suurim andmekeskus. Oleme sellest varemgi kirjutanud, nüüd läheb siis ehituseks.

Andmekeskuse rajaja, MCF Group Estonia juhi Kert Everti sõnul on see esimene andmekeskus Eestis, mille detailplaneering ja ehitusluba on koostatud spetsiaalselt lähtudes andmekeskuse vajadustest. “Planeering ja luba vastavad ka Eesti riigi infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe ISKE standardile,” ütles Evert.

Seda on nimetatud ka tehnoloogiamaailma Oscari-galaks - igal aastal valib Tarbijatehnoloogia Assotsiatsioon (CTA) välja 28 erineva tootekategooria maailma parima innovatsiooni ning annab välja kümneid tarbijaelektroonika suurürituse CES auhindu uudsete lahenduste, disaini või leiutiste eest. 2020. aasta peaauhindade saajad on selgunud, kuigi täielik nimekiri kõigist tunnustatutest selgub alles 5. jaanuaril 2020.

Alati on hea võrrelda oma sedaani kalleimate sportautodega, oma paati luksusjahtidega ning oma telefoni tootjate lipulaevadega. Samuti on hea teada oma praeguse interentiühenduse kiiruse juures, milleks on mobiilsidevõrgud tegelikult juba võimelised. Oktoobri alguses saavutati Zürichis mobiilsidevõrgu allalaadimiskiiruse uus rekord - 3,67 gigabitti sekundis.

Rekordi teeb eriliseks see, et kiirus saavutati igapäevaselt kasutuses olevas mobiilsidevõrgus nutitelefone kasutades ehk tegemist ei olnud laborikatsega.

29. oktoobril 1969 ehk täna 50 aastat tagasi saatis UCLA tudeng Charley Kline ITT Teletype terminaliga esimesed bitid osariigi teise otsa, Stanford Research Institute´i, kus need võttis vastu Bill Duvall, teadlane, kes istus teise arvuti taga kaugel eemal. See polnud veel internet, see oli ARPANET-i algus, mis loodi akadeemiliste asutuste arvutite omavaheliseks ühendamiseks.