^{Julija Indriksone ja Ivar Tennokse telekommunikatsiooniettevõtete küberturvalisuse konverentsil.}

Oktoober on üleeuroopaline küberturvalisuse kuu, millega edendatakse küberturvalisuse alast teadlikkust ja parimaid tavasid. Samas on see juba peaaegu ka ülemaailmne küberturvalisuse teadlikkuse kuu, sest samal ajal peetakse küberohtusid teravamalt silmas kampaaniates ka USA-s, Kanadas, Austraalias ja mujal.

Üleeuroopalise küberturvalisuse kuu eel peeti Münchenis telekommunikatsiooniettevõtete küberturvalisuse konverentsi, kõiki sel kuul toimuvaid üritusi saad aga vaadata siit.

Üritusel sai Elisa tunnustuse oma innovaatilise lähenemise eest viia klientideni digiturvalisusega seotud nõuandeid läbi eesliini töötajate ja tehnikute. 

Konverentsi fookuses oli, kuidas telekommunikatsiooniettevõtted saavad suurendada küberturbeteenuste kasutuselevõttu, hoida kliente ja pakkuda neile lisaväärtust igapäevase internetikasutuse turvalisemaks muutmisel. Üritusel osalesid telekomisektori küberturbespetsialistid üle Euroopa, sealhulgas Elisa diguturvalisuse tootejuht Ivar Tennokese, kes jagas kogemusi kohaliku turu vajadustele vastavate lahenduste väljatöötamisel. 

 “Elisa on oma klientidele pakkunud nende internetiliiklust turvavat Netivalvuri teenust juba üle kolme aasta ning kahjuks toetavad selle andmed üle-euroopalist kurba statistikat küberohtude kiirest kasvust. Küberkuritegevus ei tunne riigipiire, seega on ka meie kaitsemehhanismid tugevad ainult siis, kui teeme koostööd üle piiride ja jagame kogemusi,“ sõnas Tennokese. Numbrid liiguvad kuust kuusse kasvutrendis.  

Tema sõnul on paradoksaalne, et mida digipädevamaks ühiskond ennast peab, seda vähem ollakse tegelikult ettevaatlikud: „Eesti on kõrgelt arenenud e-riiki ja digiteenuseid kasutatakse igapäevaselt aga samal ajal on meil endiselt paroolid stiilis 123456. Mobiilsideklientidest on vaid umbes kümnendik end kaitsnud küberturbe teenusega.“

Nutitelefonid on aga petturitele heaks sihtmärgiks, sest enamikul inimestel on need peaaegu kogu aeg läheduses ja väikse ekraani tõttu on oht üksikasju mitte märgata. See omakorda võib viia selleni, et sisestatakse oma sisselogimisandmed võltsitud veebisaidile või klõpsatakse kogemata pahatahtlikul reklaamil. Lühidalt öeldes ei ole nutitelefonid kaugeltki nii ohutud, kui paljud arvavad.  

Tennokese sõnul ongi turvalisuse seisukohalt üheks suurimaks riskiks valed eeldused ja müüdid, mida inimesed endas kannavad: „Paljud inimesed usuvad, et kuna nad on digiteadlikud ja hoiavad end arengutega kursis ning nendega midagi ei juhtu. Tegelikkuses kohtame just nende seas sageli ohtlikku enesekindlust, mis võib kalliks maksma minna.“

Selline võlts-turvatunne on eriti ohtlikuks muutunud seoses tehisintellekti ja keelemudelite laiema levikuga, mis ka kurjategijate käsutuses on nende tegevust järjest professionaalsemaks muutnud.

„Tehisintellekti tulek on muutnud küberkuritegevuse nii peenekoeliseks ja usutavaks, et tavakasutajal on järjest raskem tõel ja valel vahet teha. Hea uudis on see, et küberturvalisuse teenused arenevad kiiresti ning suudavad neid riske ennetada,“ ütles Tennokese.

„Kuigi riik ja telekomiettevõtted teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et meie küberruum oleks turvalisem, võiks just oktoobris igaüks meist võtta selle väikse, et oma digiharjumused kriitilise pilguga üle vaadata. Kas mu paroolid on endiselt lihtsasti aimatavad – näiteks sünniaeg stiilis August1984 või koduaadress nagu Kase28? Kas olen lisanud mitmeastmelise autentimise ning turvanud oma ühendused, olgu see siis seadme-, võrgu- või teenusetasemel?  Väikesed muudatused harjumustes annavad olulise eelise,“ lisas ta.