Tavaliselt seostub akadeemiline aktus väärikate talaaride ja pikkade kõnedega. Seekord aga tervitas TalTechi aulas olijaid midagi hoopis teistsugust – helkiv tulevik, mis pilgutas digitaalset silma: lavale astus mitte harjumuspärane päevajuht, vaid tehisintellekti juhitav humanoidrobot.

Toimus TalTechi Arengufondi stipendiumiaktus.

Kui robotid teevad ukse lahti

Juba sisenemisel tabas külalisi esimene üllatusmomemnt. Tulijaid ei tervitanud mitte tavaline administraator, vaid TEMI teenindusrobotid. Need ratastel abilised kasutasid külaliste tuvastamiseks näotuvastustehnoloogiat, libisedes sujuvalt rahva seas ringi nagu kogenud hotellitöötajad.

Kuid õhtu nael saabus lavale hiljem. Humanoidrobot, mis oma olemuselt meenutab segu tipptasemel inseneeriast ja lapsekingades tehisintellektist, võttis sisse koha kõnepuldis. Tema ülesanne oli luua sobiv meeleolu 293 000 euro väärtuses stipendiumite jagamiseks.

TalTechi Arengufondi juhataja Elinor Toming selgitas, et see "raua ja tarkvara" paraad polnud juhuslik trikk, vaid osa pikaajalisest traditsioonist tuua rambivalgusesse ülikooli kõige teravamad pliiatsid ja keerukamad masinad.

„Oleme varasematel aastatel toonud punasele vaibale nii maailma tippu kuuluva tudengivormeli kui ka autonoomse mudelauto – tänavu astus päevajuhi asemel ette humanoidrobot,“ sõnas Toming.

Ta lisas lootusrikkalt: „Robot ei ole küll veel valmis kogu aktust juhtima, kuid sellised vahepalad pakuvad põnevat vaheldust ja näitavad, kui laiaulatuslikku innovatsiooni TalTechis tehakse.“

Laval oli Hiina päritolu Unitree G1, mis maksab ligi 22 tuhat eurot.

Konkurents tihedam kui tipptunnil

Efektse sissejuhatuse taga peitus aga teine, kaalukam reaalsus – armutu konkurents Eesti helgeimate peade vahel.

Numbrid räägivad enda eest: 475 kandidaati, ligi 900 avaldust, keskmiselt 12 tahtjat ühele stipendiumile.

Välja jagati 293 700 eurot. Võitjateks osutusid 117 tudengit bakalaureusest doktorantuurini.

Huvi stipendiumite vastu oli suur. Arengufondi veebilehte külastas konkursi ajal ligi 4000 inimest. Nagu oodata võis, käis suurim trügimine IT-, energeetika- ja inseneeriavaldkonna stipendiumite ümber.

Samas toodi esile ka varjatud pärl, mis vajaks rohkem lihvimist: loodusteaduskond ja rakendusfüüsika. Need on erialad, mis toimivad tehnoloogiamaailma vundamendina – ilma nendeta ei toimiks ei pangad ega kõrgtehnoloogiline kaitsetööstus, kuid tudengite tung sinna on veel tagasihoidlikum.

Rahasüst või usaldusavaldus?

Tehnikaülikooli Arengufondi Nõukogu liige ja IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan rõhutas, et stipendium pole pelgalt pangaülekande tegemine, vaid tõsisem investeering.

„Stipendium ei ole valmislahendus, vaid usalduse avaldus tudengitele – võimalus, mis loob paremad tingimused keskendumiseks, õppimiseks ja oma arengutee leidmiseks,“ märkis Jervan.

Rõõmustav on näha, et ka erasektor on mõistnud: kes täna ei külva, see homme ei lõika. Ettevõtete huvi on kasvanud plahvatuslikult.

Mõned näited heldusest ja ettenägelikkusest:

• NOBE ehitusettevõte osales esmakordselt ja otsustas pärast kandidaatidega tutvumist anda plaanitud ühe asemel välja viis lisastipendiumi.
• ETS NORD jätkas tugevat panustamist, tunnustades ka teise ja kolmanda koha kandidaate.
• Merko Ehitus, EERO Canada fond jt ei suutnud valida vaid ühte kandidaati ja andsid välja mitmeid lisatoetusi.