Mis juhtub siis, kui teisel pool maakera istuvad tippteadlased võtavad meie rahvusliku uhkuse ehk e-valimiste süsteemi ette, harutavad selle avaliku lähtekoodi rida-realt lahti ning hakkavad sealt teadlikult nõrku kohti otsima? Just seda tegidki Austraalia Rahvusülikooli (ANU) uurijad Tingfeng Yu ja Thomas Haines, kelle värske ja mahukas teadustöö toob päevavalgele kümme seni teadmata teoreetilist haavatavust.

Huawei Watch 6 Pro on tootja üks tehnoloogiliselt võimekamaid nutikellasid. Titaankorpus, safiirklaas, väga ere ekraan ja põhjalikud tervisefunktsioonid teevad sellest esmapilgul üsna täiusliku seadme. Lisame veel eSIM-i, Wi-Fi 6 ja võimaluse kellaga maksta ning paberil on olemas peaaegu kõik, mida ühelt korralikult nutikellalt oodata.

Aga mida see kõik igapäevases kasutuses tähendab?

Microsofti värske digitaalkaitse raport näitab, et valitsussektor ja avalikud teenused olid 2026. aastal küberohtudest enim mõjutatud sektor, kus ohutegevuse osakaal tõusis 17 protsendilt 27 protsendini.

Raporti järgi on valitsusasutused ka riikliku taustaga kübertegevuse kõige sagedamini sihitud sektor. Põhjuseks tuuakse tundlik teave, oluliste teenuste toimimine ning tihe seotus alltöövõtjate, tehnoloogiaettevõtete ja kriitilise taristu haldajatega.

Eesti rakendusuuringute keskus ja metroloogia keskasutus Metrosert kutsub ettevõtteid ja Põhja- ning Baltimaade huvilisi kandideerima 11.–13. novembril Tallinnas toimuvale QEst Hack 2026 kvanthäkatonile.

Teist korda Eestis toimuvale QEst Hackile pääsevad viis ettevõtet, kes toovad kaasa oma keerulise äriprobleemi ja andmed. Koos üksikosalejate ning Eesti, Soome ja Kanada kvantekspertidega katsetatakse, kas probleemi võiks tulevikus olla võimalik kvantalgoritmide abil paremini lahendada.

Iga uus tehnoloogialahendus lubab säästa aega, vähendada käsitööd ja muuta ettevõtte efektiivsemaks. Need eesmärgid on mõistlikud. Probleem tekib siis, kui efektiivsust mõõdetakse ainult selle järgi, kui kiiresti saab ühe tegevuse nimekirjast maha tõmmata.

Halvasti läbimõeldud automatiseerimine ei kaota tööd. See annab töö lihtsalt kellelegi teisele.

Balti ühinemis- ja ülevõtmisturg püsib geopoliitilisest ja majanduslikust ebakindlusest hoolimata aktiivne ning värske uuringu järgi tõusis tehnoloogiasektor taas kõige tegusamaks sektoriks.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni EstVCA ja Balti advokaadibüroode koostatud üheksas "Baltic Private M&A Deal Points Study 2026" näitab, et IT ja telekommunikatsioon moodustas 15 protsenti kõigist analüüsitud tehingutest.

Kujuta pilti: oled teinud pühadeks suurpuhastuse, tassinud poest kotitäite kaupa parimat toidukraami ja ladunud selle uhkelt oma tuhandeid eurosid maksnud kõrgtehnoloogilisse AI külmkappi. Äkki piiksatab telefonis teavitus uue tarkvaravärskenduse kohta, vajutad hooletult „uuenda“ ja mõne hetke pärast valitseb köögis vaikus. Ekraan on pime, tuled ei põle ja mis kõige hullem – külmik ei tee enam ainsatki jahedat hingetõmmet, mootor ei surise. Just sellisesse digitaalsesse õudusesse sattusid tuhanded Lõuna-Korea külmkapiomanikud vahetult enne kohalikku suurpüha.

Juba mitu päeva on Apple Mapsi kaardilt saanud näha tänavavaateid, nii nagu on Google Mapsi Street View. Apple on viimaks ometi otsustanud ka Eesti oma detailsesse Look Around tänavavaatesse lisada. Pikka aega pidime leppima sellega, et õunafirma kaardiäpp oli meie laiuskraadidel pigem niisama iluasi.

Kuidas "Õun" meie teid kaardistas?

Apple'i algne ametlik teadaanne kõlas suurejooneliselt: "Kogu 2024. aasta jooksul alustas Apple piltide kogumist Küprosel, Bulgaarias, Eestis, Islandil, Lätis, Leedus, Maltal, Rumeenias, Serbias, Slovakkias ja Vietnamis."

25. augustil 1991 nautisid pea kõik tudengid suve viimaseid päevi, kuid üks 21-aastane Soome tudeng istus oma arvuti taga ja saatis teele sõnumi, mis muutis hiljem kogu maailma. Täna tähistame sellepärast operatsioonisüsteemi Linux 35. sünnipäeva.

Olgu see nutitelefon või nutikõlar, veebiserver või auto – Linux teeb seal kulisside taga suure tõenäosusega oma igapäevast tööd. Kuidas aga jõudsime selle nišiplatvormiga aega, kus see on digimaailma absoluutne vundament?

Väsimatu tehisaru on Linuxi tuuma ehk kerneli seest leidnud sadu vigu. Uue versiooni 7.2 eelversioon (Release Candidate) on paisunud enneolematult suureks, kuna tehisintellekt on asunud koodiridu läbi valgustama ja leiab sealt ridamisi aastatepikkuseid apsakaid. Kuid kas see tähendab, et robotid kirjutavad nüüd inimeste loodud süsteemi üle? Kaugeltki mitte, tarkvara isa Linus Torvalds hoiab rooli endiselt kindlalt inimeste käes ja masinaid ligi ei lase.