Kui Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) 25. novembril Budapestis pidulikult punase vaiba lahti rullib, on tulejoonel lausa kolm Eesti esindajat, kes pürgivad mainekatele EIT-i innovatsiooniauhindadele.

Tegemist on meditsiinis, hariduses ja rohetehnoloogia revolutsiooni lubavate startup´idega. Üks püüab lahti muukida rinnavähi geneetilist koodi, teine ehitab taskukohaseid robot-sõpru tudengitele ja kolmas keerab meie suurima saasteallika otse õhust väärtuslikuks tooraineks.

Microsoft on paigaldanud hulga digitaalseid tõkkepuid – niinimetatud turvatõkkeid (safeguard holds) – et kaitsta vigaste draiverite või kokkusobimatu tarkvara eest. Nüüd on aga Redmondi tarkvarahiid otsustanud veel kaks sellist tõket eemaldada, lastes Windows 11 24H2 uuendusel voolata masinatesse, mis seni pidid kuival istuma.

^{Renate Strazdina, Microsofti Põhja-Euroopa klastri tehnoloogiajuht.}

Microsoft on värskelt kergitanud katet digitaalse kuritegevuse tegelikult palgelt ning pilt, mis avaneb, ei räägi niivõrd spionaažist, kuivõrd külmast, kalkuleerivast rahahimust.

2005. aastal Rootsis loodud ning enam kui 25 riigis tegutsev tellimuspõhine audio- ja e-raamatute platvorm Storytel on alates tänasest kättesaadav ka Eesti raamatusõpradele, pakkudes ligipääsu enam kui 700 000 kohalikule ja rahvusvahelisele teosele. 

Kas mäletad aegu, kui tulistamismängud ei hoidnud kätt ja igaüks pidi iseenda eest väljas olema? Kui sinu ainsad abimehed olid nobedad näpud ja terav silm ning iga nurgatagune võis varjata vaenlaste karja või päästvat meditsiinipakki? Kui mängud olid ausad, kiired ja andestamatud? Hoia nüüd oma hiirest, sest 21. oktoobril käivitub ajamasin, mis viib meid tagasi otse tulistamismängude halastamatusse kuldajastusse. See hakklihamasin kannab nime Darkenstein 3D ja on kõike muud kui leebe.

Suurvõistluse Telia Cyber Battle of Estonia ja KüberNaaskel 2025 eelvoor tõi kokku 250 noort, kelle seast selgitati välja 50 parimat eetilist häkkerit, kes lähevad finaalis vastamisi juba 9. novembril Tallinnas.

Meie ees on ränikristallid, vaskviigud ja lõputud koodiread – see on tehisintellekti külm ja kalk reaalsus. Ometi räägime me sellest üha sagedamini kui olendist, kes „mõtleb“, „tunneb“ ja isegi „hoolib“. Tegemist on keelelise silmamoondusega, kus masinast saab meie endi peegelpilt, digitaalne teisik. Ajakirjandus, püüdes keerulist tehnoloogiat rahvale arusaadavaks teha, on selle inimlikustamise laineharjal seilanud, kasutades võrdlusi meditsiinist, tuttavaid metafoore ja isegi düstoopilisi stsenaariume. 

Oktoober on üleeuroopaline küberturvalisuse kuu, millega edendatakse küberturvalisuse alast teadlikkust ja parimaid tavasid. Samas on see juba peaaegu ka ülemaailmne küberturvalisuse teadlikkuse kuu, sest samal ajal peetakse küberohtusid teravamalt silmas kampaaniates ka USA-s, Kanadas, Austraalias ja mujal.

PyCon Estonia 2025 toob Eestisse kaheks päevaks kokku sajad maailma tipptasemel arendajad, teadlased ja tehnoloogiaettevõtete juhid, et arutada tehisintellekti, masinõppe ja programmeerimiskeele Python rolli üle kiiresti arenevas maailmas. Kaheksa aastaga on PyCon kasvanud üheks mõjukamaks Pythoni kogukonnale suunatud konverentsiks Põhjamaades ja Baltikumis. 

Tehnoloogiamaailma koridorides on juba aastaid keerelnud üks küsimus: mis siis, kui Android ei olekski enam aheldatud vaid taskutesse ja peopesadele? Mis siis, kui see mobiilide kuningas otsustaks vallutada uue territooriumi – sülearvutite ja lauaarvutite maailma? 

Pikalt püsinud saladuseloor on nüüd rebenenud ning idee on saamas käegakatsutavaks reaalsuseks. Just õigel ajal - kui sajad miljonid arvutid kaotavad Microsofti Windows 10 toe.