Uuring selgitas välja, et Eesti sideteenused on rahvusvahelises võrdluses hea katvuse ja kiirusega ning mobiilne internet on taskukohane ja rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline. Samal ajal aga on kaabliga ühenduste hinnad lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte kiiruste puhul, toob Arenguseire Keskus välja uues lähiraportis “Trendid ja konkurentsivõime elektroonilise side valdkonnas”.
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitas, et mobiilse interneti taskukohasus toetub konkurentsile: “Mobiilse interneti hind on suhteliselt soodne tänu kolme suure telekomiettevõtte tihedale konkurentsile. Valguskaablivõrgu arendamine eeldab aga mahtu ning madalama hinnani jõudmine on keerukas, sest teenusepakkujad kontrollivad sageli ka lõpptarbija liitumispunkti ja kaablit, mis piirab operaatori vahetust.”
Eestis esineb lisaks ka ebaproportsionaalseid ja põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel, mis muudavad taristusse investeeriminse kalliks. “Üheks näiteks on nõue paigaldada valguskaabel kahe meetri sügavusele või lisada juba kaitsetorru paigaldatud kaablile ümber täiendav kaitsetoru,” tõi Varblane välja.
Sideteenus kohustuslikuks
Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et konkurentsivõimet Eesti sideteenuste valdkonnas saaks parandada, kui muuta sidetaristuga arvestamine kõigis ehitusprojektides, sealhulgas tee-ehituses tavapäraseks ja õigusaktidega kohustatud osaks. Olukorda võiks muuta ka operaatorineutraalse internetivõrgu levik, kui see paigaldatakse elektrikaablitega koos.
Varblane lisas, et põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel aitaks vältida ka kohalike omavalitsuste ja maaomanike suurem teadlikkus kaasaegse side valdkonnas: “Korteriühistud ja teised maaomanikud saaksid ise rajada majasisese valguskaablivõrgu ning see suurendaks elanike ja ettevõtete võimalust valida erinevate teenusepakkujate vahel, mis aitaks alandada püsiühenduse hinda.”
Vaatamata sidekaablite lõhkumistele Läänemeres on Eesti välisühenduste arv hea ja see on võimaldanud katkestusteta sideteenust ettevõtetele ja elanikele. Mandritevaheliste ühenduste jaoks on mereteed endiselt parim lahendus ning nende parandamine on uute kaablite rajamisest kordades odavam, toob Arenguseire Keskus välja.
Kaableid palju, aga kallid
Võrreldes Euroopa keskmise tasemega on Eestis valguskaablivõrguga katvus kõrge (86%) ning enamik valguskaabliga veel ühendamata hooneid asuvad baasvõrgust vähem kui 10 kilomeetri kaugusel. Samas fikseeritud asukohaga püsiühenduste kiiruselt on Eesti 66. kohal 154 riigi seas, jäädes allapoole oma võimekust, kuna võrgud võimaldaksid tegelikust kasutusest palju suuremaid ühenduskiirusi.
Mobiilse interneti kiiruste võrdluses paikneb Eesti maailmas 24. kohal 102 võrreldud riigi seas ning enamik Euroopa riike jääb Eestist tahapoole.
Lühiraport “Trendid ja konkurentsivõime elektroonilise side valdkonnas” põhineb konkurentsivõime eksperdikogu raporti peatükil „Elektrooniline side kui Eesti majanduse konkurentsivõime tegur“ (autor M. Vallimäe) ning on valminud uurimissuuna „Majanduse konkurentsivõime tulevik“ raames. Uurimissuunas analüüsitakse Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning esitatakse perspektiivikad majanduspoliitilised soovitused. Uurimissuund on osa Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu tööst.
