Alles see oli, kui kõik rääkisid, et tehisintellekti-mull on väga sarnane kunagisele dotcom-mullile ja küllap see varsti samasuguse pauguga lõhkeb. Kuid juba on investorite meelest paisumas järgmine buum, millel jälle samad tunnused.
Ekraanidel jooksevad, hüppavad ja teevad tagurpidisaltosid inimesesarnased masinad, justkui oleks ulmefilmid ellu ärganud. Kuid selle sätendava fassaadi taga, kuhu riskikapital praegu ojadena voolab, on jälle kuulda kogenud investorite hoiatavaid hääli. Kas seisame siis silmitsi järgmise suure mulli lõhkemisega või on taas kord tegu inimkonna uue kuldajastuga?
Värsked raportid maalivad tehnoloogiasektorist pildi, kus ratsionaalsus on asendumas eufooriaga. CB Insightsi ja teiste suurte analüüsimajade andmed näitavad, et investorite tähelepanu tehisintellekti (AI) turul on tegemas järsku ja otsustavat pööret tööstuslike inimesesarnaste robotite (humanoid robotics) suunas.
See kapitalitulv on lükanud robootika nüüd sellesse spekulatiivsesse tsooni, kus liiga paljud idufirmad lubavad tehnoloogilisi imesid, omamata tegelikku plaani, kuidas need imed rahaks pöörata, aga raha voolab sisse piiramatus koguses.
Haip kütab ahju
Viimase kvartali numbrid räägivad selget keelt: tööstuslikud inimsarnased robotid napsasid endale 17 suurt investeerimistehingut – rohkem kui ükski teine kategooria. AI on jätkuvalt investorite Meka, moodustades KPMG ja PitchBooki andmetel sel aastal üle poole kõigist investeeringutest, kuid raha liikumine "tarkvarast rauda" on märkimisväärne.
Investorite isu nende kahejalgsete masinate järele on suuresti tingitud tehisintellekti arengust. Just AI on see võluvits, mis annab humanoididele kommertsliku potentsiaali, mis varem oli vaid kauge unistus. Kuid see on ka kahe teraga mõõk. Sektori plahvatuslik kasv on tekitanud murepilvi isegi Hiina majandusplaneerijate seas, kes on Bloombergile antud kommentaarides hoiatanud, et tööstus peab "tasakaalustama kiirust mullistumise riskidega".
Õppetunnid minevikust: 2000ndate alguse kummitus
Aneli Capitali partner ja juht Daiva Rakauskaitė, kes haldab 35 miljoni euro suurust fondi Kesk- ja Ida-Euroopa idufirmadele, tõmbab paralleele ajalooga.
Tema hinnangul on tänases AI-hulluses tugevaid sarnasusi 2000ndate alguse kurikuulsa dotcom-mulliga.
"Paljud tehisintellekti idufirmad, mis ei suuda veel tulu teenida, kukuvad läbi, kuid turul oleme selles osas jõudmas konsensusele. Kuigi samad riskid püsivad inimsarnaste robotite puhul, kipuvad paljud investorid sellest mööda vaatama," selgitab Rakauskaitė karmi reaalsust.
Rakauskaitė ennustab, et praegune AI-mull võib lõhkeda juba järgmise 2-3 aasta jooksul, jättes paljud ettevaatamatud investorid ja asutajad "alasti".
Tsirkus vs tegelik töö
Siinkohal on oluline teha selge vahe sisse: on robotid, mis teevad tööd, ja on robotid, mis teevad show'd.
Rakauskaitė rõhutab: "On oluline eristada robootikat inimsarnasest robootikast; tööstus- ja logistikarobotid toodavad juba tulu ja suudavad pakkuda mõõdetavaid tulemusi, samas kui humanoidid ei suuda veel oma kommertsväärtust tõestada."
Me näeme sotsiaalmeedias videoid robotitest, kes poksivad, jooksevad ja tantsivad. Need on tehnoloogilised ilutulestikud – ilusad vaadata, kuid lühiajalised. Reaalses maailmas, tolmuses tehases või kaootilises laos, jäävad need masinad hätta.
CB Insightsi raport toob välja inimsarnaste robotite "Achilleuse kannad":
- Järeldusvõime (Inference): võime teha otsuseid reaalajas.
- Osavus (Dexterity): kui hästi suudab robot füüsiliselt objekte käsitseda ilma neid purustamata või maha pillamata.
- Usaldusväärsus ja hind: need on endiselt liiga kallid ja liiga altid riketele, et asendada lihtsamat, kuid lollikindlat automaatikat.
Piltlikult öeldes püüavad paljud ettevõtted müüa meile vormel-1 autot künnitöödeks – see on kallis, keeruline ja jääb esimeses mudamülkas kinni, samas kui vana hea traktor (tavaline tööstusrobot) teeb töö ära poole odavamalt.
Tagasi juurte juurde: "raha räägib" filosoofia
Mida peaksid investorid ja asutajad tegema, et mitte haibi ohvriks langeda?
Rakauskaitė soovitus on lihtne, kuid tänases eufoorias sageli unustatud: keskenduge tulule.
"Investeeringud robootikasse ja tehisintellekti on inimkonna tuleviku arenguks hädavajalikud. Kuid investorid peaksid säilitama distsipliini ja toetama ettevõtteid, kellel on realistlikud, majandusloogikal põhinevad eesmärgid, mitte lihtsalt haip," ütleb Rakauskaitė.
Idufirmad peaksid juba esimesest päevast alates sihtima varajasi sissetulekuallikaid litsentsimise või partnerluste kaudu. Kasv iga hinna eest on eilne päev; täna loeb jätkusuutlikkus, soovitab ta.
Kesk- ja Ida-Euroopa varjatud võimalused
Hoolimata hoiatustest inimsarnaste robotite ümber kerkiva mulli eest, on Rakauskaitė optimistlik laiema robootikasektori suhtes. Odavnev riistvara ja targem tehisaru kiirendavad robotite jõudmist pärisellu. Eriti soodsas seisus on Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) piirkond.
Miks just siin? On kaks olulist põhjust.
- Lähedus Saksamaale: Euroopa suurim tööstusrobootika turg on kiviviske kaugusel, pakkudes eelist laienemiseks.
- Varjatud talent: piirkonnas on palju insenere ja arendajaid, kes suudavad luua maailmatasemel lahendusi.
"Paljud haibist juhitud investorid tõmbuvad tagasi, kui eufooria vaibub. Kuid selleks, et luua tõelisi innovaatoreid, peavad riskikapitalistid toetama neid läbi terve nende teekonna. Just seda me kavatsemegi teha," võtab Rakauskaitė teema kokku.
Seega, enne kui tormata ostma aktsiaid ettevõttelt, mis lubab ehitada hommikusööki serveeriva roboti, tasub küsida: kas see masin suudab teenida raha ka siis, kui telekaamerad on välja lülitatud?
