Sõltuvus USA tehnoloogiahiidudest on hoidnud Euroopat pikalt lõa otsas. Kuid 9. juunil 2026 sündis ametlikult Euro-Office 1.0, Euroopa oma avatud lähtekoodiga pilvepõhine kontoritarkvara, mis lubab andmed ja kontrolli lõpuks ometi koju tuua.

Kuid selle asemel, et uut liitlast Suurelt tervitada, on avatud koodi veteranid skeptilised. Miks süüdistatakse värsket Euroopa suveräänsuse lipulaeva ikka Silicon Valley ees lömitamises? Põhjusi ei pea kaugelt otsima.

Kolmapäevaste meediateadete kohaselt plaanib kosmoseettevõte SpaceX tulla sel kuul börsile ligi 1,51 triljoni eurose väärtusega, tehes Elon Muskist maailma esimese triljonäri (dollarites).

Kui mõtleme tehisintellekti revolutsioonile ja maailma võimsaimatele kiipidele, tulevad esimesena meelde sellised nimed nagu Nvidia, Apple või TSMC. Kuid sügaval Euroopa südames, Madalmaade rahulikus nurgakeses, tegutseb ettevõte, ilma milleta variseks kogu kaasaegne digimaailm kokku nagu kaardimajake. 

Google otsustas tehnoloogiamaailma ootusärevusest pakatama panna veel enne, kui nende suursündmus I/O üldse alguse saab. mis juhtub Eesti aja järgi kell kaheksa õhtul. Hiljutine Google Android Show ei olnud pelgalt eelroog, vaid tõeline ilutulestik, mis tõi avalikkuse ette midagi palju enamat kui tarkvarauuendused.

Kui räägime videomängude maailmast, siis sageli rändavad mõtted esimesena USA suurstuudiote või Jaapani hiidude peale. Kuid otse siinsamas meie naabruses, Läänemere kallastel, keeb samuti tehnoloogiline loovus. Juba mai lõpus koguneb mängutööstuse koorekiht Malmösse, et pärjata regiooni parimad. 

Kas trooni haarab oodatud suurteos Battlefield 6 või hiilib võidule soomlaste kultuslik My Winter Car?

Eesti rakendusuuringute keskus ja metroloogia keskasutus Metrosert rajab Tallinna ligi 7 miljonit eurot maksva droonitehnoloogia labori, kus hakatakse testima seadmete ja süsteemide nähtavust radaritele ning nende vastupidavust häiretele. 

Elektromagnetilise ühilduvuse ja radari ristlõike analüüsi (EMC/RCS) labor rajatakse Haaberstisse kerkivasse Metroserdi droonitehnoloogiate testimiskeskusesse, mis alustab tööd 2027. aasta kevadel.   

(CC) The Conversation

Sõda on läbi aegade peetud relvade ja strateegiaga, kuid tänapäeval on lahinguväli kolinud ekraanidele, kus piir tõelisuse ja fiktsiooni vahel on muutunud õhukeseks nagu paberileht. Kui varem lennutati vaenlase territooriumile paberkandjal lendlehti, siis 2026. aasta künnisel on nendeks "mürskudeks" saanud hoopis tehisintellekti loodud animatsioonid, kus maailmapoliitika suurkujud on kehastunud laste mänguasjadeks. See on uus ajastu, kus meemi jõud võib olla purustavam kui suurtükituli.

Aastaid on tehnoloogiamaailmas kehtinud kindel hierarhia: Intel ja AMD jagavad omavahel arvutite protsessorituru, samas kui NVIDIA valitseb raudse rusikaga graafikakaartide üle. Viimasel ajal on kaarte segi löönud ka Qualcomm oma kiipidega, mis sülearvutites energiatõhuselt ja parajalt kiiresti tegutsevad. Nüüd aga näib, et see vana kord on tõsisemalt murenemas. Pärast kuudepikkusi sahistamisi ja lekkeid on NVIDIA lõpuks kinnitanud, et nende ambitsioonid ulatuvad videokaartidest palju kaugemale. 

Tallinnast sai jälle globaalse küberkaitselava keskpunkt, kus on alanud NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) korraldatav suurõppus Locked Shields.

Rohkem kui lihtsalt arvutimäng

Locked Shields pole tavaline IT-konverents ega ka lihtsalt häkkerite kokkutulek. See on maailma suurim reaalajas toimuv küberkaitseõppus, mis on oma mastaabilt võrreldav digitaalse olümpiaga. 

Digiaruteludes keskendume me tihti noorte ekraaniajale ja sotsiaalmeedia mõjule, kuid varju jääb üks sama haavatav sihtrühm: eakad. Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi leiab, et tehnoloogia areng ja järjest salakavalamad petuskeemid võiksid tuua senisest rohkem tähelepanu just nendele, kes ei ole internetiga üles kasvanud.