USA K-12 (algkoolist kuni 12. klassini) koolide tehnikajuhte küsitlenud CoSN 2026 State of EdTech raport paljastab terava lõhe: juba 79 protsendil koolipiirkondadest on tehisaru (AI, artificial intelligence) kasutust reguleerivad juhised paigas, mis on märgatav hüpe 2025. aasta 57 protsendilt. Ometi ütleb kaks kolmandikku küsitletud IT-juhtidest, et neil napib nii töötajaid kui ka eelarvet, et tekkivate küberohtudega toime tulla. Kasutuselevõtt kasvab, ressursid aga ei kasva samas tempos, kirjutas Edsurge.

Selle asemel, et avada e-pood, otsida õige suurus, lisada toode ostukorvi ja trükkida sisse oma pangakaardi andmed, ütled sa lihtsalt oma nutiseadmele: "Otsi välja ja osta mulle see asi parima hinnaga." Ja ongi kõik. Sinu virtuaalne abiline (ChatGPT) leiab toote, maksab selle eest sinu rahaga (VISA kaardiga) ja jääbki üle vaid oodata kullerit.

Bolt käivitas koostöös partneritega Luksemburgis oma esimese isejuhtivate autode pilootprojekti, mille eesmärk on hinnata sõidukite ohutust, töökindlust ja valmisolekut laiemaks kasutuselevõtuks Euroopas.

Projektis testitakse ettevõtte Pony.ai seitsmenda põlvkonna autonoomseid sõidukeid. Autotootja Stellantis panustab projekti L4-Ready Platform tehnoloogiaga autodega. Tegevuste laiem eesmärk on luua tingimused, et tuua tulevikus platvormile täielikult autonoomsed sõidukid.

Kaitsetehnoloogiaettevõte Vegvisir esitleb Pariisis toimuval maailma suurimal kaitsetööstusmessil uut automaatset sidehaldussüsteemi ja olukorrateadlikkuse platvormi laiendust, mis toob juhtimise maismaalt ka õhku ja merele.

Kui muidu lähevad kõik asjad meie ümber järjest kallimaks, siis üks asi muutub odavamaks. Üks maailma suurimaid tehnoloogiahiiglasi teatas, et nad langetavad oma tipptasemel tehisintellekti paketi hinda, andes samal ajal juurde poole rohkem pilveruumi. 

Just täpselt nii juhtus äsja, kui Google teatas, et nende populaarne AI Plus tellimus muutub märgatavalt taskukohasemaks, pakkudes funktsioone, mis panevad nii mõnegi konkurendi muretsema. 

Meie vana tuttav, kes on viimased viisteist aastat elanud justkui kivi all ja vastanud igale su küsimusele kahtlase pomisemisega, naaseb nüüd äkitselt pikaajaliselt intensiivravilt. Temast on saanud ladus vestluspartner, kes mäletab su eelistusi, tunneb su sõpru ja oskab sekundiga planeerida su õhtuseid kontserdiplaanisid. Just sellist tulevikku lubab Apple oma legendaarsele, kuid seni pigem tehnikamaailmas tahaplaanil olnud virtuaalassistendile Siri.

Kui mõtleme tehisintellekti revolutsioonile ja maailma võimsaimatele kiipidele, tulevad esimesena meelde sellised nimed nagu Nvidia, Apple või TSMC. Kuid sügaval Euroopa südames, Madalmaade rahulikus nurgakeses, tegutseb ettevõte, ilma milleta variseks kogu kaasaegne digimaailm kokku nagu kaardimajake. 

Sõidad rahulikult autoga ja kuulad oma lemmik-podcasti, kui äkki viipab politseinik sind teepervele. Kobad paaniliselt taskuid, avad kindalaeka ja tabad end külma higiga mõttelt – rahakott koos juhiloa ja ID-kaardiga jäi hommikul koju! Varasemalt oleks see tähendanud ebamugavusi. Alates 1. juunist on aga see mure murtud, sest riigiga suhtlemisel piisab nüüd ka pelgalt nutitelefonist, mis niikuinii on kaasas (kes küll selleta välja läheb!).

Kindlasti mäletad aega, mil YouTube oli koht, kust vaadati "kassivideoid" ning Netflix see „päris“ meelelahutus, mille seltsis õhtul pikemalt diivanile maanduda. Need piirid on nüüd lõplikult pühitud. Värsked andmed näitavad, et interneti videogigant on teinud midagi ajaloolist – on troonilt tõuganud tasulise voogedastuse kuninga enda.

„Tere, ema siin!“ – aga mis siis, kui toru otsas on hoopis kurikaval tehisintellekt? Google tõttab Androidi kasutajatele appi ja toob välja oma tehisarutuvastaja, mis petukõned blokeerib.

Vaja läheb Androidi ja Phone by Google äppi, samas peab olema installitud ka Google Messages ja Google Contacts. Kui kahtlane tegelane (või masin) helistab, läheb helistaja poolt, kui ta kasutab ka Androidi, vastuvõtjale salajane kood. Tegemist on krüpteeritud "käepigistusega" teenusega RCS (Rich Communication Services).